Missos

Laupäeval oli Missos kaks matust, üks oli Laura apostelliku õigeusu kiriku liige, teine meil ristitud. Esimesel matusel kui kirst oli hauda lastud ütlesin, et nüüd võite hauda hakata kinni ajama. Kaks meest hakkas kinni ajama ja teised läksid kuhugi ära. Mõtlesin, et kui nüüd ainult kaks meest ajavad kinni, siis ei jõua järgmist matust õigel ajal alata. Võtsin siis labida kätte ja asusin ka hauda kinni ajama. See oli minu vaimulikuna töötamise ajal esimest korda, kui pidin matjana labidaga hakkama hauda kinni ajama. Olen ju oma ametivenna matusel koos teiste vaimulikega ajanud hauda kinni küll, midagi ei ole võõrast. Tüki aja pärast tulid mehed ka ükshaaval tagasi ja lõpuks asi sujus kenasti.
Teine matus oli minust seitse aastat noorem mees. Kõik oli kenasti, noori oli päris palju kirikus ja kõne oli ka rohkem noortepärane. Surnuaial aga noored mehed ei olnud vist varem hauda kinni ajanud. Päris õnnetu olukord. Räägin ja tunne on, et ei jõua noortele pärale. Lõdisevad haua ääres, aga labidat ka ei võta. Haarasin taas labida kätte ja hakkasin paari mehega koos hauda kinni ajama. Andsin oma labida ühe noore mehe kätte ja ütlesin, et jätka. Tema pani labida lumehange ja vaatas pealt. Lõpuks vist tüdinesid noored mehed külmetamast ja lõpupoole jäi vaid nende juhendamine. Nägin, et ega seal ei ole kedagi kes oskaks kääbast teha ja võtsin reha kätte ja tegin kääpa valmis.
Peielaud oli Võrus. Olin juba varem öelnud, et mina oma autoga Võrru ei sõida. Kui tahavad, et tulen peielauda, siis võtavad mind pastoraadi juurest peale ja toovad tagasi. Üks leinav õde ütles juba kirikus, nad soovivad, et oleksin peielauas ja võtavad minu pastoradi juurest peale ning toovad tagasi.
Peielauas oli üks diplomaatilise korpuse töötaja. Vestlesime temaga diagonaalis üle laua. Kui minu vastast läksid peielised ära, siis istus see mees minu vastu ja vestlesime väga erinevatel teemadel veel päris pikalt. Pärast tõi ta mu pastoraati tagasi ja vestlesime veel terve tee. Mõnus vestluskaaslane oli.