Eesti ajalugu II

Täna esitleti Tartus «Eesti ajaloo» sarja teist köidet, mille on kirjutanud 11 ajaloolast ja koostanud Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart. Koguteos on kõige tähtsam kokkuvõte aastatel 1200–1550 Eestis toimunust. Raamatu pealkiri oleks võinud olla «Liivimaa või Vana-Liivimaa ajalugu», sest Eestit kui sellist ühise üksusena ei eksisteerinud ja paljud sündmused toimusid nii praeguse Eesti kui ka Läti territooriumil.
Arusaama muudavad keskajal Eestis toimunust, kasvõi loobumine terminist «muistne vabadusvõitlus». Kogu Euroopas käsitletakse seda ajastut ristisõdade ajastuna ning ka Eesti puhul on see kõige loogilisem valik. Laiemalt vaadates oli tegu Kirde-Euroopa ristisõjaga. Sõda, mida nii võiks nimetada, algas 1198 esimese lahinguga piiskop Bertoldi ja liivlaste vahel ning lõppes semgalite alistamisega 13. sajandi lõpus. Ühtekokku umbes sada aastat. Ja kui arvata sisse edasised sõdimised leedulastega, venib see veelgi pikemaks. Märksa vähem on rahvuslikku vahetegemist, vähem räägitakse eri rahvustest. Keskaegne Euroopa oli killustatud ning konfliktide ajal oli kombeks vastavalt oludele kiiresti pooli ja liitlasi vahetada.
Ka eestlased sõdisid palju omavahel ning omade ja teiste vahel polnud selgeid piire. Eestlast tänapäevases mõttes nn muistse vabadusvõitluse perioodil ei olnud, seetõttu on see termin problemaatiline. Olid virulane, saarlane, järvalane, sakalane, ugandlane jne. Tekkis ju normeeritud eesti keelgi alles vabariigi ajal põhjapoolsete murrakute baasil. Nii nagu ka praegu, kisklesid klannid omavahel ja reetsid üksteist. Mingit erilist koostegutsemist ja ühist neil ei olnud ja pole ka praegu.
Eesti ajalugu on senini üleromantiseeritud ning keskendub liigselt sakslaste halvustamisele, tegelikult olid ristisõdijatena siin alal mitmete eri rahvuste esindajad. Henriku Liivimaa kroonikas mainitaakse näiteks ka friislast ja ordu seljataga seisis kogu kristlik maailm.
Läänest tulid arenenumad ristisõdijad ja tegid üks-null. Kokkuvõttes läks vist isegi hästi, et nn. tsivilisatsioon lõppes Narva jõega. Oleksime muidu praegu üks Venemaa oblast nende kultuuri ja keelega.