Ühe reisiselli lugu

Minu viimane hämmastus juhtus Lôuna Saksa linnakeses, kui soovisin lahkuda parkingust. Sisestasin automaati parkimiskaardi, selgus, et automaat ei aktsepteerinud ühtegi mu kaarti, et parkimise eest tasuda. Sularaha vôimalus oli ka aga sobisid kôik väiksemad kupüürid peale 50€, mis minul oli pakkuda. Raha vahetama joosta ka ei saa, sest parkimiskaart on automaadis. Inimestega teenindust muidugi ka pole. Järgmised lahkuda soovijad hakkavad juba kogunema mu selja taha. Aga hädas olevat turisti vaadatakse kummaliselt. Kellelgi mu raha lahti vahetada ka ei ole. Juba murelik, et äkki automaat neelab üldse mu parkimiskaardi, kuidas ma siis lahkun. Tuli meelde paari sammu kaugusel nurga taga istuv kerjus. Uskumatu, temal oli lahti vahetada mu 50€ Sain väiksema raha ja automaadis makstud. Lahkusin rõõmsalt.Hiljem mõtlesin, et kõige rikkamad ongi vist kerjused, sest neil käes reaalne raha, mitte virtuaalne, mis selgub alati ei sobi.