Sinep

Kruutuse kandin oll üts poiskene,kes käve majast majja, noh moonamajan. Siss iks tarest tarre. Tiieti ja kaeti iks, kohe ta Kalju jäll lätt. A ütskõrd sai oppust. Naabri vanaimä oll tennu suure laari sinepit. Suur illus savikauss ja sääl suurembat sorti supiluits seen... Läbi ussekardina pilu siss vanaimä vahtse, ku Kalju kai ümbre, kullel, et vaikus majan ja siss võtse suure luitsatävve ilusat kõllast ollust suhte...vai jummal - ärr pidi kuulma...a inämp ta ess roida..