Guido Kapp Poiskõsõ aigu nakas mi külan kiäki kannu käppämä.
Nii ka mii talon - a üts õdak mamma ütel - ooda ma lä üüsiss ja käki innäst lauta är.
Võtse õnne kirvõ üten.
Hummogu tull tarrõ ja kõnõl - vasta hummogut ma kullõ - tulõ üts ja nii hillä et pinigi es kulleq ja kae - kiäki tii akna vallale võtse aknõst kinniq -
Ma andsõ kirvõga - hummen lafga pääl kae, kes um varass ja näüdas kolmõ sõrmõ otsa .
Es näe siod varast lafgal egä kohki ja külän tull uvveste rahu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar