Koridorides ripuvad tsaaride pildid ja NSVL-i ülistamist välditakse, õpitakse piiblit ja ladina keelt.
„Siin kasvab tulevane eliit,“ ütles Püha Vassili kooli direktor Zurab Tšavtšavadze, elegantne 74-aastane mees, kelle kabineti seinal ripub Vene viimase tsaari Nikolai II portree. „Meie õpilased kasvavad moraalseteks, religioosseteks, intellektuaalseteks ja patriootlikeks inimesteks, kellel on kõik võimalused võimu juurde pääsemiseks.“
Mitmest suurest hoonest koosnev koolikompleks asub Moskva jõukas äärelinnas, kompleksi keskel asub hiljuti ehitatud kirik. Kooli 400 õpilast kasvatatakse patriootlikus vaimus, toetudes Vene keisririigi traditsioonidele.
Lähenemas on Romanovite dünastia sajandeid kestnud valitsusaja lõpetanud Vene revolutsiooni 100. aastapäev. Tšavtšavadze kuulub väikesesse, aga mõjukasse seltskonda, kes otsivad inspiratsiooni Vene keisririigi ajaloost ja loodavad isegi monarhia peatset taastamist.
„Vaadake, mida tegi Vene rahvas Lenini, Stalini, Putiniga,“ märgib Tšavtšavadze. „Kui keegi on paar aastat võimul olnud, muutub ta pühaks. Vene rahvas ihaldab isevalitsust, monarhia on Vene hingele omane.“
Püha Vassili kooli koridoride seintel jälgivad õpilasi tsaaride portreed.
Püha Vassili kooli koridoride seintel jälgivad õpilasi tsaaride portreed. Ühes koridoris kõrgub Katariina Suure skulptuur ning korvpallisaalis ripuvad kaheksa tsaari hiiglaslikud portreed. Õppeainete seas on piiblitunnid ja ladina keel. Kool kasutab omaenda ajalooõpikuid, mis erinevalt tavalisest Vene õppekavast väldib Nõukogude aja positiivset kujutamist.
Kooli taga on Konstanin Malofejev, salapärane Vene finantsist, keda hüütakse ka „ortodoksi oligarhiks“. Malofejevil on hea klapp Kremliga ja arvatakse, et ta on rahastanud Ida-Ukraina venemeelseid võitlejaid. Ta on ka marurahvusliku ja ortodoksse telekanali Tsargrad asutaja. Intervjuus Guardianile ütles Malofejev, et kooli eesmärk on olla „ortodoksi Eton“, mis valmistab ette tulevase Vene keisririigi eliiti.
Konstantin Malofejev Foto: Sputnik/Scanpix
„Meie kooli missioon on tagada, et meie lõpetajatest saavad ortodoksi patrioodid, kes kannavad edasi Venemaa tuhandeaastasi traditsioone – mitte üksnes viimase 20 või 100 aasta omi,“ selgitab Malofejev. Tema Moskva kesklinnas asuv kabinet on kaunistatud ortodoksi ikoonide ja hiiglasliku Aleksander III portreega. 19. sajandil elanud tsaar oli tuntud oma konservatiivsuse poolest. „Minu jaoks on 1917. aastal katkestatud traditsioonide taastamine väga oluline.“
Kooli missioon on tagada, et lõpetajatest saavad ortodoksi patrioodid, kes kannavad traditsioone edasi.
Pärast Veebruarirevolutsiooni alustas Venemaa lühiajalist liberaalset eksperimenti, kuni Lenini juhitud bolševikud sama aasta oktoobris ajutise valitsuse kukutasid. Nikolai II ja tema perekond hukati 1918. aastal. Suur osa aadlikest hukkus Vene kodusõjas valgete poolel võideldes või pages Euroopasse ja kaugemale.
Nõukogude ajal oli valgekaartlaste mainimine keelatud. Tšavtšavadze on pärit perest, mis tuli 1947. aastal pärast II maailmasõja rahvusluse lainet Nõukogude Liitu tagasi. Ent tema isa võeti ruttu spioonina kinni ja saadeti 25 aastaks Gulagi. Ülejäänud pere küüditati Kasahstani.
Pärast nõukogude võimu lõppu on huvi tsaarimineviku vastu tõusnud. Vene õigeusukirik kuulutas Nikolai II pühakuks. Vladimi Putini valitsus on väljendanud Nõukogude Liidu saavutuste suhtes imetlust, kuid peab selle asutamisega kaasnenud verevalamist ja kaost tragöödiaks.
Tšavtšavadze on pärit perest, mis tuli 1947. aastal pärast Teise maailmasõja rahvusluse lainet Nõukogude Liitu tagasi.
Praegu 42-aastane Malofejev sündis Moskva lähistel. Tema vanemad elasid nõukogude teadlastele mõeldud erirajoonis. Mihhail Gorbatšovi perestroika ajal oli ta teismeline, kes hakkas neelama kirjandust valgekaartlaste kohta. Varsti sai temast monarhist.
„14-aastasena lugesin kaht raamatut, mis mind tohutult mõjutasid,“ meenutab Malofejev. Üks neist oli Argentinasse emigreerunud tsaariohvitseri mälestusteraamat. Teine oli „Sõrmuste isand.“
„Aragorni tagasitulek Gondorisse moodustas osa sellest, kuidas ma monarhiat ette kujutasin,“ ütleb Malofejev. „See mõjutas minu arusaama monarhismist.“
Monarhismist vaimustunud Malofejev saatis kirja Pariisis resideeruvale suurvürstile Vladimir Kirillovitšile. 1917. aastal sündinud suurvürsti peetakse keisriperekonna peaks, kuna Nikolai II ja tema pere hukati bolševike poolt ja teised pereliikmed on paguluses surnud.
Pärast kirja saamist palus suurvürst oma tollasel assistendil Tšavtšavadzel vastus isiklikult kohale toimetada. Kahe mehe suhtlus on pärast seda jätkunud. Malofejev õppis Moskva ülikoolis juurat ja kirjutas oma lõputöö monarhia taastamise põhiseaduslikust mehhanismist. Seejärel siirdus ta pangandusse ja sai ruttu üheks Venemaa rikkamaks meheks. Ta kutsus Tšavtšavadze oma kooli direktoriks. 2012 sai kool endale uued õppehooned. Malofejev loodab, et kooli vilistlastest saab „vältimatult“ saabuva tsaarivõimu selgroog.
Kulub ilmselt aastakümneid, enne kui Vene monarhia taastamine tõsisemalt arutusele võetakse.
Malofejevi sõnul on elukutselised poliitikud müüdavad ja keskenduvad valimisedule. Monarh aga saab valitseda räpasest päevapoliitikast sõltumatult. Putinit ta räpaseks demokraatlikuks poliitikuks ei pea, kuna praeguse Vene presidendi nimetas ametisse Boriss Jeltsin.
„Ta ei proovinud kunagi valimistel kandideerida - ta leiti ja pandi kohale ning selgus, et ta on Jumalast saadetud,“ räägib Malofejev. „Kes oleks 1999. aastal arvanud, et Putin ilmub välja ja Venemaa hakkab jälle Venemaaks muutuma? See oli Jumala kätetöö.“
Oligarhi sõnul näitavad uuringud, et monarhiat toetavate venelaste arv on kümne aastaga tõusnud 15%-lt 25%-le. Ta seostab seda Putini isikliku populaarsusega.
Malofejevi tsaristlikku meelsust jagab teiste seas ka Leonid Rešetnikov, endine KGB ja Vene välisluure (SVR) kindral, kes oli viimase ajani ühe mõjuka välispoliitilise mõttekoja esimees. Nüüd juhib ta ühendust nimega Kahepealise Kotka selts, mille Moskva kontorit kaunistavad Putini ja Nikolai II portreed.
Rešetnikovi sõnul sai temast monarhist ajal, kui ta töötas 1980.-tel Balkanil KGB agendina ning märkas, et mitte keegi ei usu tegelikult kommunismi. Demokraatia pole tema hinnangul parem. „Liberaalid tahavad saada eurooplasteks, aga Jumal lõi meid teistsugusena,“ ütleb Rešetnikov. "Liberaaldemokraatia on nagu marksism, see toodi meile Londonist, Pariisist ja New Yorgist. Me peame minema tagasi punkti, kus me 1917. aastal valele teele pöörasime.“
Rešetnikovi sõnul kulub ilmselt aastakümneid, enne kui Vene monarhia taastamine tõsisemalt arutusele võetaks. Ta arvab, et enne seda peab ühiskond muutuma küpsemaks ja religioossemaks.
Malofejev aga usub, et pööre võib toimuda varem, kui oodatakse. Tema sõnul on täiesti võimalik, et Putin kroonitakse tsaariks: „Keegi ei tahtnud, et Jeltsin igavesti jätkaks, aga Putinist loodavad seda kõik.“
(C) Guardian News and Media 2017
Sada aastat Vene monarhia langusest
Täna sada aastat tagasi (vana kalendri järgi 3. märtsil) loobus Vene suurvürst Mihhail talle pakutud kroonist ja Peterburis kuulutati välja Ajutine Valitsus.
Eraalgatusena valminud Vene veebiportaal project1917.com pakub lugejale vene ja inglise keeles ajarännu võimalust. Iga päev antakse üksikasjalik ülevaade sada aastat tagasi samal kuupäeval toimunud sündmustest. Välja on pandud foto- ja videomaterjali, omaaegsete prominentide mõtteavaldusi ja isegi 1917. aasta Moskva ja Peterburi ilmateade.
Mitmele ajaloolisele isikule on juubeliaasta puhul loodud Twitteri kontod, mille postitused kannavad märgist #1917LIVE. Pidevalt postitavad näiteks kasutajad @NicholasII_1917, @PetroSoviet1917 ja @VLenin_1917.
Ka Krimmi juht tahab monarhiat
Krimmi juht Sergei Aksjonov ütles eile teleintervjuus, et Venemaa peaks üle minema monarhiale. „Kui ei ole ainujuhtimist, tekib kollektiivne vastutustundetus,” ütles Aksjonov telekanalile Pervõi Krõmski. „Selline demokraatia sellisel kujul, nagu esitavad lääne massiteabevahendid, ei ole meile vajalik.” Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Aksjonovil on õigus isiklikule arvamusele, ent president Putin suhtub sellistesse aruteludesse jahedalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar