Pilt 565

RJM (Riikli Julgeoleku Ministeerium) ehk KGB. Vastseliina osakonna ülem alates 1950 alampolkovnik Grigori Gerassimovitš Burakov- Sündinud 1912, venelane, sünd. Leninfeldi küla, Libknehti rajoon, Stavropoli krai, keskharidus 1939-1947 operatiivtööl eriosakondades ja vastuluure „Smerš“ organites Nõukogude armees, 1947-1949 töötas RJM Pärnu osakonnas, 1949-1950 RJM Võrumaa osakonna ülema asetäitja. Tema kohta koostasid teised töötajad mitmeid kaebekirju RJM kaadrite eriosakonnale ja julgeolekuminister Moskalenkole. Kaebuste sisu seisnes nurisemises tema laia elustiili üle RJM osakonna arvel. Küll lasi ta viia osakonna küttepuud ära ämmale Võrru ja kui osakonnas jaanuaris küte otsa lõppes, lasi küttepuude ostmiseks kaastöötajate palgast selleks raha kinni pidada, küll saatis Vastseliinast osakonna autojuhi transportima Leningradist saabunud naise sugulasi Võru raudteejaamast Võru korterisse. Käidi autoga Stalini nimelises kolhoosis põrsast ostmas ja viidi see Võrru ämmale jne. Kõik operatiivsõitude nime all. Kaevati juhtumi üle, kus Burakovi naine käskis hävituspataljoni staabis korrapidajal minna ja murda endale lilli maja eest lillepeenrast. Kui korrapidaja Gutškov keeldus, läks Burakova koju mehe juurde ja kaebas ära. See tuli kohe staapi kohale, viskas korrapidaja staabist välja ja vallandas ta. ... kuritegude mitte omaksvõtmisel kasutati soovitud tunnistuse saamiseks elektrivoolu telefoniaparaadist, kinnitades Härmale paljastatud juhtmeotsad sõrmede külge, Eenla L-le ka varvaste ülge, sundides jalgu paljaks võtma, Kitlele sõrmede ja pea külge ja Raagile kinnitati juhtmeotsad hammaste külge, misjärel anti elektrilöök (max 110-130 v). Selleks kasutati rajooni sideosakonnast toodud induktor-telefoniaparaati. Ebaseaduslikult hoiti vahi all Raagi 6 ööpäeva, Eenlat 6 ööpäeva, Eenla L-i 6 ööpäeva, Härma 28 ööpäeva, Kitlet 5 ööpäeva, misjärel lasti nad vabaks. Teder kinnivõtmisel peksis Eenlat, samuti kuulas ta teda üle ja peksis omal algatusel rusikatega keha erinevasse piirkonda. Lugu hakkas hargnema operatiivvolinik Ossipovi personaalküsimuse arutelul partei algorganisatsiooni koosolekul, kus ülemus Burakov süüdistas teda pidevas purjusolekus. Ossipov lajatas vastusüüdistusega osakonnajuhataja Burakovi aadressil, et selle käsul piinati kinnivõetuid elektriga. Seda kisklemist kuulas pealt rajoonikomitee 1. sekretär Kuld, kellel oli kohustus sellistest juhtumitest ette kanda ja ta teatas kuuldust EKP KK-sse Käbinile. Enam ei saanud see jääda vaid RJM siseasjaks. Ossipov rääkis, et kevadel 1951 pärast metsavendade punkri hävitamist võeti kinni ja toodi RJM osakonda inimesi, keda kahtlustati koostöös metsavendadega ja nendele inimestele anti osakonnaülema alampolkovnik Burakovi ja tema asetäitja kapten Trusovi käsul elektrilööke – ning see teadaanne leidis kinnitust Vastseliina osakonna töötajate operatiivvolinik Tederi ja sama osakonna tõlgi leitnant Laasi poolt. Algul Burakov ja Trusov eitasid täielikult elektrilöökide kasutamist ülekuulamisel. Nad hoiatasid kaastöötajaid toimunust suud pidama, vastasel korral ähvardasid kõigile karistuse kaela tuua. Kõigepealt pidid asja kohta seletuskirju kirjutama Burakov, tema asetäitja Trusov ja operatiivvolinik Teder. Elektriga piinamise asjus kuulati üle ka ülejäänud piinamisest osavõtjad: Ossipov, Laas, Kutsar. Major Gavrilov koostas ülevaate Burakovi tegutsemise kohta: Aruanne Tulemustest Vastseliina RJM 2. osak. tööst okt. 1950 kuni okt. 1951: 1. perioodil okt 50 - okt 51 tapeti Vastseliina rajoonis metsavendi 8, arreteeriti 3, abilisi 7, lihtsalt nõukogudevastast elementi 31. Kokku arreteerituid ja tapetuid 49. Vastseliina rajooni territooriumil varjas end 8-liikmeline bande. Läbiviidud operatsiooni tulemusel tapeti 6 metsavenda, kahel õnnestus varjuda. Meie poolelt tapeti jaokomandör, 5 sõdurit ja 1 sõdur sai haavata. Operatsiooni juhtis RJM vägede pataljoni komandöri asetäitja Burakov. Mai lõpust kuni oktoobrini 1951 võttis alampolkovnik Burakov personaalse vastutuse Pilv Milberti bande ülesotsimise ja likvideerimise eest. Sellel perioodil oli selle bande otsimiseks 2 salajast informaatorit, „Kotkas“ ja „Ader“, kes mingeid tulemusi selle bande leidmisel ei ole saavutanud. Sellega samaaegselt võttis alampolkovnik Burakov kui RJM organite ülem osa operatiiv-agentuuri tegemistest Vähi Richardi bande liikmete otsimisel. Selle bande otsimiseks värvati tema poolt agendid „Rita“ ja „Küünal“. Trusov: Töötades Vastseliina RJM-s teravnesid mul algusest peale suhted Burakoviga tema taktitu käitumise pärast kaastöötajate suhtes. Väljavõte Kinnipeetav Burakov G.G kaebusest varasema RJM 2-N osakonna major Zagrebalovi kohta. Kinnipeetav Burakov teatas oma avalduses, et Zagrebalov, olles teenistuslikus komandeeringus Vastseliina RJM osakonnas, tegeles väljasõitudel Võrru aitamise asemel administreerimise ja joomingutega. Leidis aset juhtum, kui Zagrebalov jõi koos agendiga „Metla“, embas teda õllesaalis ja teatas talle “mina su ära päästsin“. Burakov oletab, et „Metla“ teenis Saksa armees. Ltn Laas, RJM Vastseliina osakonna tõlk, kaebab Burakovi peale julgeolekuminister Moskalenkole: Burakov viis RJM osakonna puid Vastseliinast Võrru, 25-30 kuupmeetrit kasepuid. Kui jaanuaris ja veebruaris 1952 RJM osakonnas küte lõppes, lasi ta sekretäril nende kaastööliste palgast, kellel olid osakonnas korterid, raha maha võtta, et osta osakonna jaoks küttepuid. Tean seda Ossipovi, Školnikovi, Tederi käest. Pärast seda puud tõesti osteti. Mulle meenub, et puud Võrru viimiseks ladusid peale Petrovski, Baikov, Pilt. Burakov on kasutanud ametiautot isiklikuks otstarbeks. Burakov tegutseb vaid isiklikes huvides. Asjas ülekuulatud autojuht: Oktoobri alguses 1951 sõitsin Burakoviga Petserisse, kus ta ostis turult kurgihapendusnõud, kapsast jm, koos meiega sõitis sinna RJM osakonna koristaja Slavina Maria, kes oli Burakovi majapidajanna Vastseliinas. Kevadel 1951 sõitis Burakov naise ja Slavinaga Stalini nimelisse kolhoosi, selleks et osta Burakovile põrsas. Vahemaa on u 35-40 km. Sinna sõideti kahel korral, esimesel sõitis Burakovi naine eelnevalt põrsaid vaatama. Põrsas osteti ja viidi tema elukohta Võrus. Põrsa eest maksis ta 300 rbl, u 50 kilone põrsas. Kord sõitsin Burakovi käsul Vastseliinast Võrru raudteejaama vastu tema Leningradist saabuvale naiseõele ja selle mehele, kelle pidin viima Võru raudteeejaamast Võru korterisse (2 km), aga selleks pidin Võrru sõitma Vastseliinast (25 km). Korduvalt sõitsin maakohtadesse ostma Burakovi jaoks kartuleid, samuti sööda ja heina ostmiseks Burakovi põrsale, mis tuli viia Võrru. Burakovi naine kasutas autot pidevalt sõitudeks Võrru turule ja poodi. Burakov näitas kõiki neid sõite operatiivsel vajadustel tehtud sõitudena. Võrus viietoalises korteris elavad Burakovi naise vanemad. Burakov ise elab Vastseliinas, kus tal on RJM osakonna juures tuba ja köök. Trusov kaebab Burakovi peale EK(b)P juhile Käbinile: Maikuus 1951 tuli Burakovi naine hävituspataljoni staapi ja käskis hävituspataljoni staabi korrapidajal Gutškovil korjata talle lilli staabi ees olevalt lillepeenralt. Korrapidaja vastas, et ilma pataljonikomandöri loata ta seda teha ei tohi, teda võidakse selle eest karistada. Burakova läks koju, rääkis mehele, kes kohe sealsamas tuli hävituspataljoni staapi, viskas Gutškovi välja ja vallandas ta. Kannan ette, et minule kui ENSV RJM esindajale tuli Vastseliina parteialgorganisatsiooni sekretariaadist sm kapten Mironovilt suuline ettekanne selle kohta, et partei koosolekul, mis toimus 5. märtsil 1952, tõstis kommunist Ossipov (töötab Türi RJM-s) üles küsimuse revolutsioonilise seaduslikkuse rikkumisest Vastseliina RJM-s. Täpsemalt, Küsitletud kaastöölised Vastseliina RJM-st, operatiivvolinikud Teder, Kutsar, Ossipov ja tõlk Laas tunnistasid, et ülekuulamisel kasutas RJM osakonnaülem alampolkovnik Burakov mõnede kinnipeetute peal ebaseaduslikke meetodeid. Kinnipeetud Härm Karoliinel, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega, ühendas Burakov vajalike tunnistuste kättesaamiseks tema käte sõrmede külge induktortelefoniaparaadi juhtmeotsad ja selle telefoni vänta ringi ajades tekitas elektrilöögi, mis läbistas ülekuulatava. Sama tegi Burakov ka eelnenud, suulisel küsitlusel Raagi ja Agariga. Neid ebaseaduslikke meetodeid kasutas Burakov oma alluvate Teder, Laas ja Kutsar abil, kes osalesid ülekuulamisel. Härmi ja Raagi kuriteokoosseisu mitte leidmise tõttu vastutusele ei võetud. Elektrišoki kasutamise fakt leidis kinnitust. Kodanik Berkulist peeti endise RJM Vastseliina rajooniosakonna ülema Burakovi käsul ilma prokuröri sanktsioonita kinni 3 ööpäeva. Kui ta vabaks lasti, ei antud talle kätte tema passi. Dokument tagastati omanikule alles 9 kuu möödudes, so septembris 1952. Vastseliina RJM osakonna ülem Burakov viibis tema süüasja uurimise algul Sotšis puhkusel. Burakov G.G. Trusov A.S. ja Teder F.J. arreteeriti juunis 1952 NSVL RJM sanktsiooniga ja kandsid nõukogude seaduslikkuse raske rikkumise pärast ENSV RJM sõjatribunali poolt määratud eri pikkustega karistust. Burakov Grigori Gerassimovitš – kandis karistust OLP no 5 NSVL RJM „BD“, Ülemiste jaam, Eesti raudtee. Kohtuistungil püüdis Burakov end veel päästa. Väljavõte ENSV RJM vägede sõjatribunali otsus 30. augustist 1952 1. Eesti K(b)P KK sekretärile Käbinile 2. ENSV julgeolekuminister Moskalenkole Sisu: Nõukogude seaduslikkuse raske rikkumise faktidest reas rajoonides kodanlik-natsionalistlike bandede otsimise ja likvideerimise ning uurimistoimingute käigus. ...Kohtuistungil teatas Burakov, justkui oleks aset leidnud fakt, et tema sai ENSV RJM sm Moskalenkolt sanktsioonid kinnipeetute füüsiliseks mõjutamiseks eesmärgiga saada hädavajalikke tunnistusi, sellepärast pidas ta võimalikuks seadusevastaseid meetodeid kasutada ka iseseisvalt. Sõjatribunali otsusega 25.-28. juuli 1952 mõisteti Burakovile ja Trusovile 8 a vabadusekaotust ja Tederile 6 a vabadusekaotust. Kinnipanduna on Burakov, Teder ja Trusov kirjutanud ENSV RJM –i ja ENSV KP KK-le mitmeid avaldusi, milles näitavad, et peale nende on ebaseaduslikke ülekuulamismeetodeid kinnipeetud kodanike peal kasutanud ka teised RJM operatiivtöötajad – Ossipov, Laas ja Kutsar, millega seoses tuleks ka nemad kriminaalvastutusele võtta. Oma avaldustes on süüdimõistetud Burakov ja Teder teatanud ka reast teistest kompromiteerivatest andmetest endise ENSV RJM 2-N osakonna ülema asetäitja, hilisema Tartu oblasti RJM 2-N osakonna ülema julgeoleku alampolkovnik Zagrebalov V.D. kohta, endise RJM Vastseliina rajooniosakonna ülema asetäitja, hilisema Tartu oblasti 2-N osakonna ülema julgeolekukapten Mironov B. P. ja teiste kaastöötajate kohta. Julgeolekutöötajad jätkasid ka edaspidi kinnivõetutelt tunnistuste väljapressimiseks peksmist, kaevu uputamist, jalgupidi lakke poomist, hirmutamist, seksuaalset alandamist, näljutamist jne. Vaid elektrit vist Vastseliinas piinamiseks enam ei kasutatud. Endiselt vahistati inimesi seadusetult ja piinati tunnistuste saamiseni, alles seejärel vormistati arreteerimisorder.