Pilt 544

Püha Martin, 4. sajandil elanud Rooma ohvitser ja hilisem Toursi piiskop, kelle mälestuspäev on 11. novembril, on tuntud kui sõdurite, kaplanite, logistikute ja ratsaväelaste kaitsepühak. Eestis tunneme tema mälestuspäeva mardipäevana ja tähistame päev varem, 10. novembril. Nii on kaitsejõudude kaplanitel tavaks saanud koguneda igal aastal selle neile olulise päeva paiku ja tähistada mardipäeva õppepäeva ja õhtuse lauaosadusega. Nii kogunes ka tänavu enam kui kolmkümmend Eesti Kaitseväe ja Kaitseliiduga seotud kaplanit ja kaplani kandidaati mardipäevaseminarile Rapla külje alla Alu mõisa, kus asub Kaitseliidu Kool. Õppepäevade juurde kuulus, nagu sel puhul ikka, enesetäiendus loengute ja õpitubade näol, palvus lähedalasuvas kirikus või palvelas ning ühine osadusaeg õhtusöögi lauas. Sel korral kogunes üle kolmekümne kaitseväe ja kaitseliidu kaplani. Mida kaplanid teevad? Kõneleb ltn Lauri Põld Sõjaväevaimulikel ehk kaplanitel on sõjaväljal täita mitmeid ülesandeid, mis seonduvad nii võitlusse minevate sõjameeste ja haavatute hingehoiu kui ka langenute väärika kohtlemise eest hoolitsemisega. Millised on aga kaplani ülesanded rahuajal? Kaitseväe peakaplan mjr Ago Lilleorg: “Kaitseväes tegutsevad kaplanid hetkel reservteenistuse põhimõttel. See tähendab, et nad on oma sõjaaja üksuste kooseisus ja tegutsevad vastavalt üksuse reservteenistuse rütmile. Kui üksus kutsutakse välja reservõppe kogunemisele, siis läheb kaplan samuti välja koos üksusega. Lisaks õppustele panustavad mitmed kaplanid ka tihedamalt oma rahuajaüksuse juures käsunduslepingu alusel. Kaplani roll on liikuda ringi, suhelda ning märgata kui kaitseväelasel on mure ja ta on kurb. Ta vestleb ja aitab leida võimalikud lahendused. Üks kaplan rääkis sõdurist, kes oli tõmbunud teistest eemale ja hoidis oma ette. Temaga vesteldes selgus, et elukaaslane jättis maha, mis põhjustas mitmeid olmelisi muresid väljaspool kaitseväge. Kuid siis leiti ühised lahendused koos sõduri pereliikmetega ning sõdur sai oma teenistust edukalt jätkata. Vahel on kaplan kaasas sõdurite esimestel laskmistel ja toetab neid, kellel on vaimselt raske. Selles mõttes kaplan erineb psühholoogist, et ta ei oota millal keegi vastuvõtule soovib tulla. Kaplan on rohkem nagu sõber, vanem vend, kes on toeks. Samuti toetab kaplan väljaõppel oma erialaste teadmistega, näiteks kutsutakse kaplanit rääkima langenute hooldusest ja kaitseväelistest matustest. Samuti oodatakse tähtpäevadel või muudel pidulikel sündmustel, et kaplan ütleks sõnumi või (mälestus)palvuse. Töö puudust headel kaplanitel ei ole.” Kaitseliidu peakaplan õp kpt Peeter Paenurm: “Kaitseliit annab igale Eestit armastavale kodanikule võimaluse vabatahtlikuna panustada oma aja ja oskustega meie riigi kaitsesse. Vaimulikud saavad teenida ja võidelda oma relvade ja pädevusega: sõna ja sakramendiga, palve ja hingehoiuga. Kaitseliit pöörab ka palju tähelepanu Eesti rahvuslike traditsioonide ja väärtuste hoidmisele ja kasvatamisele. See tähendab ka meie Eesti vabaduse eest võidelnute ja langenute au sees hoidmist, nt riiklikel ja rahvuslikel pühadel Vabadussõjas langenute mälestussammaste juures mälestushetke pidamist. Kaplanitel on selles mälu hoidmises ja väärtuste kasvatamises tähtis roll.” Kuidas Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplaniteenistustel praegu läheb? Ago Lilleorg: “Ma arvan, et arvestades praegusi olusid läheb hästi. On rõõmustav, et nii õppustele välja kutsutud kaplanitest suurem osa kaplanitest osaleb õppustel. Kaplanite õppepäevade osalusprotsent on kõrge ja mis ehk peamine, enamuse reservkaplanite silm särab ja nad on motiveeritud oma igapäeva töö ja tegevuste kõrval kaplaniteenistusse panustama. Olen meie kaplanite üle uhke.” Peeter Paenurm: “Käesolev nädal on kaitseliitlastele üks aasta tähtsamaid aegu – tähistame Kaitseliidu aastapäeva, tänavu lausa 105ndat. Üle maa on malevates erinevaid aastapäeva üritusi, kus ka kaplanid saavad oma vaimuliku sõnaga kaasa teenida. Kaplaneid kaasatakse ka järjest rohkem õppustele. Väljaõppel ja õppusel teeb kaplan põhimõtteliselt sama tööd, mida sõja ajal. Nagu ka meedikud, välikokad ja tagala logistikud. Inimeste hing vajab hoidmist nii rahu- kui sõjaajal. Teemad ja intensiivsus võivad erineda. Minu kui peakaplani ülesanne on koordineerida ja motiveerida Kaitseliidu liikmetest vaimulike tegevust, koolitust ja olla neile toeks. Minu ülesanne on olla ka Kaitseliidu peastaabi kaplaniks ja koordineerida vaimulikku teenimist Kaitseliidu-ülestel sündmustel. Nüüdki on minu vastutada mitu Kaitseliidu aastapäeva mälestuspalvust Tallinnas ja aastapäeva jumalateenistus Tartus Jaani kirikus.”