Evald Saagi loengu märkmeid

Kas samarlane ainult vaatles selles loos tee peal lamajat?? Me peame ka teise kirikusse minema kui liige, kui toetaja, mitte kui vaatleja... Mk 9: 38 -..väljaspool kirikut pole päästet..(?)... Jeesuse uskumine ilma kirikusse kuulumiseta on kirikule alati meelepaha teinud. Jumal on sellest üle, kuigi kõik kirikud pahandavad, kui neist mööda minnes otse Jumala juurde minnakse... Moe pärast võib erineda, kannatada, aga see ei püsi kaua. Moeliikumine ei aita. Kiusatus muganduda ümbruskonnaga, et sind kuulda võetaks. Teistel olid templid, siis kristlased ka hakkasid tegema, kuigi Jeesus ütles, et Vaimus ja Tões hakatakse palvetama... Need oleksid kui reformid, mis ei paista reformid olevat... Nt. ...ja anna andeks meie võlad, kui (nagu) meie andeks anname oma võlglastele.. – oleme ikka seadnud väikese mugava tõkke endale, heebrea keel ei paljasta seda, kreeka keeles on seal aga jälle väga lai tähendus; võib ka äärmusse minna: Jumal, võta õpetust, anna andeks, mis sa koonerdad!! Siin on tegemist pattude andekssaamisega. Kuidas on sellest rääkinud Jeesus? Grammatikapõhjendus on vähene. Kas ei olegi küsimus see, kas me ikka anname andeks või anname vingus näoga? Jeesus oli oma üliõpilastega koos ~ 4 aastat. Praeguses kirikutoimimises räägime ametikandjatest (nagu komps seljas, umbes nagu keegi vaimuhaiglas kannab nt maakera), kes nagu vahemehed (õpetajad, preestrid jt), kes jälgivad: kas andsime andeks, mitu korda andsime. Jeesuse mõte: inimene on vahetult Jumala ees, suhtleb vahetult. Vahemehed astugu Jeesuse meelest kõrvale, ei kõlba isiku, asutuse vaheletulek. See on andestamatu patt, kui keegi astub vahele. Kirikus vabastage õpetaja sellest patust (lugege ise patutunnistust, ärge ainult kuulake!). Jeesus ei taha ametnikke, kes kisuvad inimese pahupidi Jumala ees. Ei tohi rõõmu tunda sellest, et sa kedagi hingepõhjani liigutad oma kõnega. Jumal annab oma vastused, ka ootamatul moel. Ateisti küsimused on rumalad, isegi väiklased. Mõne ajavad närvi. Sõnagi ei räägita ametikandjatest (germaani väljend). See peabki raske olema, piiskopil peab raske olema, pühap.kooli õpetajal peab raske olema, et Jumalat peab appi kustuma (et oleks vajadus appi kutsuda). Kirikusse tekivad nn ametikandjad (Paulus loetleb neid). Jeesuse meelest on inimene ja Jumal vahetus suhtes. Eriti siis, kui inimene tuleb oma patuga Jumala juurde. Aga ikka tulevad kirikuülemused vahele. 5.palve mõte on: ka kirkuülemuse vaheletulek on õigusevastane (peame ajama asja vahenditult Jumalaga). Kui teeme kõik rituaaliks, lakkame olemast kristlased. Meil on olemas patutundmine, vajame andestust jumalapälvingu käigus. Meie ühendust Jumalaga vähendab ka see, et kahetsust jms seostatakse teatud kalendripäevadega. Nt palvepäev või tehakse kirkus nt ristimisepäev. Nagu tahetakse kambas tehes asja kergendada. Ka kindel koht ei peaks olema oluline (vaimus ja tões, mitte siin või seal kirikus!). Sama kehtetu on patukahetsuse sidumine mingi kindla korra, valemiga. See oleks Jeesuse meelest nagu sundsaunaskäik sõduritel (muidu lähevad baari).