Pühapäeval oli meil briljantleeripüha. Briljantleerilapsi, kellel möödus 60. aastat leeriõnnistamisest oli kohale tulnud üks. Ühel möödus 68. aastat leeriõnnistamisest ja kahel 70. aastat leeriõnnistamisest ehk siis kroonileerilapsed. Kirikus oli ka üks proua kellel möödunud aastal möödus 65. aastat leeriõnnistamisest ja tema oli tookord ainus safiirleerilaps. Aga tore oli see, et kaks leerilast said hiljem vaadata oma leeripilt ja meenutada kohvilauas oma leeriaega 1943. aastal. Üks neist oli minu ema. Tema rääkis juba kümme aastat tagasi briljantleeris, et läks tollal nooremana, 17. aastaselt leeri. Põhjus oli selles, et tema ema kartis, et kui venelased tagasi tulevad, siis ei saa enam leeri minna. Kirik oli siis olnud ka laatsaret, kuhu toodi vigastatud sõdureid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar