Om pallo sõpru kalmuaida kantu
ja asõmõlõ mõni ütsik antu.
Näide havva pääle saat viil jalotada
ja mälestüse künneld palotada.
Aasta' ruttu müüdä läävä
ja mälestüse igävedses jäävä'.
Hää om, et ei ette tiiä
kuna meidki minemä siist viiäs.
Või olla, et ei olõ pikält,
ku surmal Sullõgi om ihot vikat.
Tulõ hoita nuid, kes perrä jäävä'
ja Su kõrval elorata käävä'.
Kohendedü Viiu Kornel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar