Euroopas tuleb valmistuda halvimaks

ISISe vastu võideldes on ülitähtis takistada nende värbamistöö Euroopas ning see on asi, mida kõige paremini saavad teha Euroopa moslemid ise, ütleb major Margus Kuul, kes on Ameerika Ühendriikide Mereväe Kraadiõppekoolis kaitsnud magistrikraadi kaitseanalüüsi ja irregulaarse sõjapidamise alal.
- Kas Pariisi ja Brüsseli rünnakud on osa samast terrorilainest, mis algas 9/11ga?

Tegelikult on islamistide terror Ameerika Ühendriikide vastu toimunud aastakümneid, seega on 9/11 vaid üks mitmest õnnestunud terroriepisoodist. Terrorit on kasutatud selleks, et sundida Ühendriike lahkuma araabia maadest.

Rohkete kaotustega oli näiteks 1983. aasta rünnak Ameerika merejalaväe kasarmule Beirutis Liibanoni kodusõja ajal, kus hukkus üle 200 merejalaväelase. Ühendriigid lahkusid seepeale Liibanonist. Ühendriikide lahkumist pidasid islamistid nõrkuse märgiks. Samuti lahkusid Ühendriigid 1993. aastal Somaaliast Muqdishost, kui ÜRO rahuvalveoperatsiooni käigus ebaõnnestus Mohamed Farrah Aididi kinnivõtmine ja hukkusid Ühendriikide sõdurid.

Ühendriigid oli loonud käitumismustri oma nõrkusest, millest ka Osama bin Laden innustust sai. Kaksiktornide ründamisega New Yorgis tahtis bin Laden sundida Ühendriike araabia maadest lahkuma. Eelnevatel kordadel oli see ju toiminud.

Tähtis on mõista, et bin Laden oli nn takfiri terrorist. Enamik takfiri terroriste on sunniitidest salafistid, kes järgivad uskumust, et võivad teise moslemi kuulutada mitteuskujaks – nii õigustavad nad tema tapmist ja on nõus täieliku islami domineerimise nimel surema. Salafistid usuvad, et tõelised moslemid peaksid elama nii nagu neli esimest moslemite põlvkonda 1300 aastat tagasi.

Vaid vähesed salafistid usuvad aga takfiri ideoloogiat, veel vähem neist on terroristid ning suuremal osal konservatiivsetest salafistidest ei ole mingit otsest seost terrorismiga. Just eelviimast on tähtis mõista. Samas, piisab vaid vähestest terroristidest, et sooritada suure hulga hukkunutega terroriakte ja summutada mõõdukate moslemite vastupanu. Takfirism on kuulutatud islamis ketserluseks.

Pariisi ja Brüsseli rünnakute eest on võtnud vastutuse ISISe võitlejatest takfiri terroristid. Seega, tegelikult on tähtsam siinkohal mõista, et takfiri ideoloogia ühendab 9/11 sündmusi ning Pariisi ja Brüsseli rünnakutes osalenud terroriste.

- Millist hetke võib pidada ISISe tekke n-ö nullpunktiks?

2004. aastal käis Iraagis ISISe vaimne isa Abu Musab al-Zarqawi välja kalifaadi loomise idee. 2006. aastal tapeti ta Ühendriikide õhurünnakus, kuid tema järglased liikusid kalifaadi ideega edasi, mis sest, et see avaldus tuli bin Ladenile, kellele ka Zargawi 2004. aastal truudust vandus, liiga vara.

ISIS ei esinda oma ekstremistliku tegevusega kõiki sunniidi moslemeid üle maailma. Suurem osa moslemeid ei tõlgenda koraani nii, nagu ISIS seda teeb. ISIS heidab kõrvale 1400-aastase arenguga peavoolu islami, tõlgendades koraani algteksti ekstreemselt vägivaldsel moel, ajendatuna motivatsioonist tappa uskumatuid ja luua vägivalla abil islamikalifaat.

Lühidalt, ISIS viljeleb oma versiooni islami religioonist ning on au sisse tõstnud Al-Wala' wa'l-Bara doktriini, mis hõlmab endas 20 lubamatut liitu mittemoslemitega.

ISIS järgib takfiri ideoloogiat, mis on surmakultus. Kohtumine lahingus vastasega peab toimuma silm silma vastu ning lahingus hukkumine, märtriks saamine ja seeläbi paradiisi pääsemine on üks põhieesmärkidest. Just mainitu põhjendab enesetaputerroristide käitumist.

- Kuidas sai Süürias ja Iraagis võitlevast rühmitusest ootamatult organisatsioon, kes korraldab rünnakuid Tuneesiast Taanini ning paneb lennukipomme?

ISISe areng on toimunud vahelduva eduga alates 2002. aastast araabia ja läänemaailma silme all. ISISe vaimne isa oli Abu Musab al-Zarqawi, kes lõi 2002. aastal oma sunniitliku mässuliikumise Iraagis. Pöördepunkt ISISe edus oli aga aastaid hiljem, kui 2014. aastal Mosuli vallutamisel põgenes erinevatel andmetel 30 000 täies relvis Iraagi julgeolekujõudude võitlejat lahingut andmata käputäie – 850–1500 – ISISe võitleja eest, jättes maha 2300 soomustatud Hummerit ja suures koguses Ameerika relvi. ISIS saavutas tänu sellele manöövrivõime ja omandatud relvad aitasid laiendada lahingutegevust Süüriasse.

Süürias aga moodustavad 80 protsenti ISISe võitlejatest välismaalased, neist suurem osa on pärit Euroopast ja nad hakkavad nüüd ka Euroopasse naasma. Lisaks tagasi saabuvatele võõrvõitlejatele tuleb nüüd Euroopasse Süüriast salafistidest sunniite, keda ISIS värvata üritab, et edasi kultiveerida mässutegevust Euroopas.

- Kes on nende silmis vaenlane ja mis on nende eesmärk?

ISISe vastased on kõik, kes seisavad neil ees kalifaadi loomisel. Hävitada tuleb rahvuslus ja demokraatia, sest see takistab [nende versioonis] Allahi kummardamist. ISISe põhieesmärk on allutada kõik moslemid oma võimule või nad siis tappa.

- Millised on klassikalised viisid selle probleemiga võitlemiseks?

ISISe võitlejaid ja nende salafistidest toetajaid tuleb juba eos avastada, elimineerida või vangistada rohkem, kui mässuliikujaid juurde tekib. ISIS kui terroristlik mässuorganisatsioon koosneb võitlejatest, nende toetajatest ja põrandaalustest juhtidest. ISIS levib kui vähkkasvaja. Vähkkasvaja, nagu me teame, tuleb avastada ja hävitada õigel ajal.

Klassikaline mässutõrje reegel on järgmine. Näiteks kui ühes päevas, kuus või aastas kasvab ISIS ühe protsendi, siis mässu tõrjujad peavad ISISe võitlejaid elimineerima või hävitama kaks protsenti. Neutraliseerida või hävitada tuleb toetajaskonnast peale kasvav juurdekasv.

Tähtis on takistada ISISe värbamisevõimekust Euroopas ja seda saavad teha kõige paremini moslemid ise. ISIS värbab juba põgenikekeskustest. Kui seda värbamist ei katkestata kohe, siis on juba ISISele kaotatud. ISIS on nimelt salafistidest ja sunnimoslemitest koosnev diasporaal põhinev terroriorganisatsioon. EL ei ole hetkel isegi selles juba alanud ISISe «pakkumise mängus» sees, sest ISIS värbab uusi liikmeid just nimelt sunniitidest põgenike hulgast.

ISISe tõttu tuleb hakata põgenikel vahet tegema, tahes-tahtmata on riskigrupp salafistidest sunnimoslemid. Suurem osa takfriri terroriste on just nimelt sunniitidest salafistid.

- Milliseid võtteid peate kõige efektiivsemaks ja mis tegelikult eriti ei tööta?

Esiteks, räägime sellest, mis ei tööta. Meie suurim vastane on meie endi iha saavutada edu mässutõrjes, kasutades liberaaldemokraatlikke meetmeid. Ja me ei võta ära takfiri terroristide tahet ohverdada oma elu Allahi nimel.

Vastane on meie vastu totaalses sõjas, kasutades terrorit ja mittesõjalisi vahendeid, saavutamaks absoluutset võitu, sest neil ei ole midagi kaotada. Nende arvates mässame meie nende vastu, mitte vastupidi.

Vastase sõjaline vahend on terrorism, mittesõjaline vahend rünnakute jätkamiseks on aga Euroopas üha suurenev Süüriast ja mujalt põgenevate sunnimoslemite diasporaa. Takfiri terroristid peidavad end rahva seas ja jätkavad meie tagalas pikaajalist partisanisõda. Molenbeek Brüsselis on ideaalne näide. Sellised linnaosad aga kasvavad nüüd seoses immigratsiooniga kogu Euroopas.

Kõik, kes väidavad, et immigratsioonil ja terrorismil ei ole seost, peaksid lugema kohustuslikus korras ’Abd Al-’Aziz Al-Mugrini partisanisõja õpetusi või Abu Musa’ab Al-Suri globaalse džihaadi strateegiat. Al-Mugrin selgitab detailselt, miks takfiri terrorist vajab edukaks sõjategevuseks moslemite toetust, ning Al-Suri toob esile terroristide otsese seose Euroopa moslemitest immigrantidega. Takfiri terroristide edu sõltub immigrantidest.

Samas, selleks et edu saavutada, tuleb muuta mängureegleid. Kõigepealt tuleb meil defineerida võit. Meile on lubatud võitu terrorismivastases võitluses, kuid jäetud täpsustamata võidu definitsioon ja see, kuidas ISIS hävitada.

Mässutõrjes on eristatav nõrk, tugev ja absoluutne võit. Nõrk võit tähendab ära võtta terroristilt ründevahend: pomm, nuga, automaat. Tugev võit tähendab ära võtta võimalus, näiteks mõista mässaja eluks ajaks vanglasse. Mõlema võidu puhul jääb alles aga motivatsioon. Kui on motivatsioon, leitakse alternatiivne vahend ja uus võimalus rünnakuks. Absoluutne võit võtab ära motivatsiooni ja see saavutatakse mässaja kohese neutraliseerimisega või eluks ajaks ühiskonnast isoleerimisega.

Tugev võit ja absoluutne võit tagavad mässutõrjes edu. Samas, valides nõrga võidu, on järgmine tagasisamm kaotus. Belgia näiteks on valinud Molenbeekis nõrga võidu ja liigub kaotuse poole. On vaid aja küsimus, kui Molenbeeki linnaosas algab takfiri terroristide juhtimisel mäss, ja Belgia valitsus kardab seda praegu üle kõige.

- Mis hetkest muutub terrorismivastane võitlus mässutõrjeks ja kas te tõesti arvate, et Euroopas võidakse jõuda selle teiseni?

Mässutõrje ELi riikides juba toimub. Esiteks, tuleb aru saada, et terrorismivastane võitlus on mässutõrje komponent. Juba praegu teevad ELi valitsused ebaedukat mässutõrjekampaaniat Euroopa teise ja kolmanda generatsiooni sunnimoslemitest takfiri terroristide vastu.

Immigrantide ja terroristide vastu tõstab aga seetõttu jõudsalt pead paremäärmuslus, mis omakorda on initsieerinud vasakäärmusluse.

Nüüd tunnistatakse avalikult, et suure osa moslemite integratsioon on Euroopas läbi kukkunud ning ekstremistlikud moslemid ründavad Euroopas avalikult rahvuslust ja demokraatiat, nõudes šariaati ehk paralleelvalitsust. Heaks näiteks on selliste rühmituste nagu Shariia4Belgium (mullu tunnistas Belgia kohus nad terroriorganisatsiooniks ja saatis nende kõneisiku Fouad Belkacemi 12 aastaks vangi – toim) või Islam4UK tegevus.

Õppida tuleks siinkohal juutidelt. Euroopa juudid tajuvad tekkinud islami ekstremismist mässueelset olukorda kõige paremini ja lahkuvad, vältimaks usulist vägivalda Euroopast just sellel põhjusel. 2015. aastal lahkus Prantsusmaalt 15 000 juuti. Rootsist lahkuvad juudid samuti moslemitest immigrantide terrori tõttu ning Euroopa Juudi Kongressi teatel soovib kolmandik Euroopast elavast 700 000 juudist lahkuda. Juba mainitu seletab, miks peaks otsustavalt tegelema islamiusust tuleneva vägivalla ja mässutõrjega, mitte piirduma terrorismivastase võitlusega.

Jätkuvad takfiri terrorirünnakud ja migrantide kuritegevus tekitab rahvaliikumisi, mis on jõudnud mässueelse liikumise faasi, ja ma loodan, et see olukord enam ei eskaleeru. Juhul kui eskaleerub, ei pruugi ELi valitsused suuta tekkivat olukorda kontrollida.

- Kui kaua võiks kõige optimistlikuma prognoosi järgi aega võtta praeguse Euroopas tärganud islamismi kontrolli alla saamine? Kas me saame rääkida ka mingist terrorismi elutsüklist, mille käigus üks või teine liikumine ise rahunema hakkaks?

Niikaua kui me ei rakenda efektiivseid meeteid, mida ma kirjeldasin, me edu ei saavuta, vaid kaotame. Liikumine kaotuseni võib kesta aastaid või aastakümneid.

Terroriorganisatsioonil on oma elutsükkel, kuid nende edu sõltub sellest, kuidas nad seovad oma strateegia organisatsiooni kasvamisega ja mida teeb selle vastu vastane. Väga tähtis on mõista, kas ja kunas alustab ISIS laiamastaabilist ründetegevust.

Mässutõrjujad peavad sõdima eelkõige mässajate strateegia vastu. Mässajatel on tähtsad kolm komponenti: inimesed, raha ja relvad. Rühmituse lagundamiseks tuleb nad ära lõigata põrandaalustest toetajatest ja värbamisbaasist. Toetust pakuvad ISISele Euroopas moslemite üha suurenev diasporaa ja ka islamimaad.

Vaadates ISISe eesmärke, on väheusutav, et rühmitus ise rahunema hakkab, sest nende eesmärk on saavutada absoluutne võit. Euroopas tuleb valmistuda juba halvimaks ja me oleme rumalad, kui me seda ei tee. Eurooplaste kõige suurem puudus seisneb selles, et nad ei oska näha kirjeldatuid ohte.