Tsitaat

52-aastane Sergei Pugatšov oli kunagi Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini nõunik ning kuulus väikesesse gruppi, kes valis Jeltsini järglaseks Vladimir Putini. Ta tunnistab nüüd, et see oli Venemaa jaoks tragöödia.

Pugatšov oli üks Putini eduka valimiskampaania juhte ja alguses tema lähedasemaid kaaslasi. „Me nägime teineteist iga päev hilise ööni, kuni kella kolme või neljani hommikul. Me arutasime riigiasju,“ meenutab Pugatšov ajalehele Guardian. Küsimusele, kas ta oli Putini sõber, vastab Pugatšov: „Putin on väga kinnine inimene.“

Pugatšovi sõnul kujundasid Putinit paratamatult kaks aastakümmet KGB spioonina, sealhulgas aeg Ida-Saksamaal.

„Kõik tema teadvuses voolab Nõukogude Liidust,“ ütleb Pugatšov. „Ta on sellest epohhist. Ta nägi Brežnevit ja poliitbürood. Nagu iga lihtne inimene kujundas ta oma arvamuse, vaatates Nõukogude televisiooni. Putin ei olnud kunagi poliitik. Ta ei ole endiselt poliitik. Vaidlused teda ei huvita. Pigem on ta kompleksides.“

Pugatšovi väitel sattus Putin Venemaa juhtimise tööle ilma plaani või strateegilise visoonita. „Ma ei arva, et ta on kuri geenius, kes tahtis luua kriminaalset režiimi, mis praegu eksisteerib. Ta ümbritses end samamoodi mõtlevate inimestega, keda ta väga hästi ei tundnud ja kes olid teeninud koos temaga KGB-s. Nad hakkasid viivitamatult rikkusi koguma.“

Pugatšovi sõnul ütles Putin talle, et kavatses võimule jääda vaid 3-4 aastaks. „Putin tahtis ka rikkaks saada. Ta oli pragmaatiline inimene. Me rääkisime sellest. Ta ei tahtnud vaesena ametist lahkuda.“ Esimese presidendiperioodi lõpuks kartis Putin, mis võib juhtuda, kui ta Kremlist lahkub. Tema sisering veenis teda jääma.

See oli üle kümne aasta tagasi. Kui palju raha on Putinil nüüd? „Kõike, mis kuulub Vene Föderatsiooni territooriumile, peab Putin enda omaks. Kõike – Gazpromi, Rosnefti, erafirmasid. Ükski katse seda kokku arvutada ei õnnestu. Ta on rikkaim inimene maailmas, kuni ta võimult lahkub.“

Pugatšov usub, et nagu Brežnev või Stalin jääb Putin ametisse kuni surmani. „Ma ei näe tema jaoks mingeid garantiisid. Putin ei näe neid samuti.“

Pugatšovi sõnul seisis Putin pärast kolmandaks ametiajaks presidendiks saamist 2012. aastal silmitsi karmi valikuga: kas liberaliseerida riik või korraldada midagi, mis juhiks suure surve all olevate kodanike tähelepanu majanduslikelt muredelt kõrvale.

Putin valis viimase. Tähelepanu kõrvalejuhtimine oli Krimmi annekteerimine ja varjatud sissetung Ida-Ukrainasse, millega toideti sügavale juurdunud patriotismitunnet. Ukraina oli Pugatšovi sõnul suur viga. „Putin ei ole strateeg. Ta kuulab end ümbritsevat poliitbürood, mis koosneb KGB inimestest. Nad on väga agressiivsed.“

Samal ajal sai lääs Pugatšovi arvates Putinist korduvalt valesti aru, uskudes, et talle järeleandmiste tegemine võib aidata. „Iga kompromissi näeb ta isikliku võiduna,“ hindab Pugatšov. President kujundab poliitikat käigu pealt, mis paneb tema ümber olijad tema kavatsusi ära arvama, mis viib katastroofiliselt koordineerimata poliitikani.

Pugatšov tunnistab ise vaid ühe vea tegemist. Ta ütleb, et osales ebademokraatlike meetodite kasutamises Putini võimule upitamiseks, uskudes, et see on parim viis tagada Jeltsini-järgne demokraatia. Nüüd tunnistab ta, et parem oleks olnud see valijate hooleks jätta.

„Me oleme kaotanud kõik asjad, mis meil Jeltsini ajal olid. See on Venemaa ja tema rahva jaoks suur tragöödia.“