26. veebruariks oli kirja pandud nina op Tartus. Mõni päev enne oppi helistati ja küsiti, kas olen opile tuleja. 26. hommikul ärkasin kell 5.30 ja mõtlesin, et magan veel veidi ja tegelikult magsin sisse. Ärkasin kell 7 läbi, pesin, tegin kiiresti süüa ja panin padavai Tartu poole minema. Võrus enne Tartu peale keeramist vaatasin taha pingile ja mu kahtlus leidis kinnitust. Olin vereproovi lehe maha unustanud. Helistasin Ristole, et võtku laua pealt vereproovi leht, tulgu oma autoga Võru poole ja mina sõidan Vastseliina poole. Saime veidi enne Räpot kokku. Hoidsin sellega paarkümmend minutit aega kokku ja sõitsin Tartu poole edasi. Pidin muidu Tartus kell 8 kohal olema. Kuperjanovi tänava kliiniku juures on sageli raske autole kohta leida, nii ka nüüd. Sõitsin õpetaja tänavale, et seal parkida aga kogu tänav oli autosid nii täis, et ei olnud võimalik kuhugile parkida. Sõitsin Tiigi tänavale, samuti kõik kohad autosid täis. Siis sõitsin Kuperjanovi tänavale ja nägin, et üks auto hakkas kliiniku juurest lahkuma. Kohe seadsin ennast sinna sappa ja sain hea parkimiskoha.
Kliinikusse jõudsin veidi peale kella 10. Number vastuvõtule ja ootasin, millal saab opile. Õde veel mõõtis enne kuidas on ninast läbi hingamisega ja siis sain üles kolmandale korrusele. Vahetasin riided ja jäin palatis ootama, millal kutsutakse. Veidi enne kella 12 kutsuti opile.
Op möödus kenasti ja sain palatisse tagasi. Olin mingi aeg, külmade kottide all. Aeg möödub ikka väga igavalt haiglas. Hea on kui keegi sind tuleb vaatama, siis läheb aeg lõbusamalt ja kiiremini. Järgmisel hommikul tohter Ristioja vaatas nina üle ja lubas haiglast välja. Ütles ise ka, et seekord möödus op hästi. Verejooks oli väike ja täna hommikul on juba päris hea tunne. Jääb loota, et nüüd kui polüübid on ära võetud, et siis ka lõhna tundmine taastub. Lugesin just, et polüübid takistavad lõhna tundmist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar