Millest on tingitud sakslaste edu? ajalehes "Lääne Elu" 27. mail 1940

Et miljonilist väge ümber piirata, peab piirajaid olema vähemalt sama palju. Võrdsete tehniliste vahendite juures võidab paremini õpetatud ja juhitud vägi. Sõjav. Ülemjuhataja kindral J. Laidoneri kõne ohvitseride laskevõistlusel. Tondi laskerajal peetud tegevväe ja reservohvitseride vahelise laskevõistluste auhindade väljajagamise järele Sõjakooli suures söögisaalis korraldatud ühises lõunalauas Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner pöördus kõigi võistlustest osavõtjate, samuti võistlusi jälginud ja korraldanud juhtkonna poole kõnega, milles ta ütles muuseas: «Tahaksin lühidalt tähelepanu juhtida nendele suurtele sündmustele, mis praegu käimas Läänerindel. Mõtlen seda suurt draamat, kus praegu üksteise vastu seisavad vana maailma kõige suurema vaimse ja materjalse kultuuriga rahvad. Veel Vabadusristi Vendade päeva paraadil ma tähendasin, kuidas meil on raske ennustada, kunas algab ja missuguseks kujuneb Läänerindele koondatud suurte sõjaliste jõudude võitlus. See võitluste möll algas õige lihtsalt — kaks väikest riiki purustati ja praegu jätkub määratu heitlus, mille lõpu kohta oleks enneaegne järeldusi teha. Kõikide silmad on aga pööratud läände. Meid, sõjaväelasi, huvitab see võitlus mitte üksnes poliitiliste tagajärgede poolest, vaid ka puht sõjatehniliselt. Meile paistab silma, kuidas ühel poolel on olnud eriti suur edu, ja loomulikult selle juures kerkivad küsimused, mis on selle suure ja järsu kordamineku põhjustanud. Kuuldub mitmesuguseid hindamisi. Ühed ütlevad, et eduka poole kordaminekute saladus peitub tema ülekaalukates tehnilistes võimetes, tema lennuväe ja motomehhaniseeritud üksuste võimsuses. Paistab, et teistelgi pooltel on sama võimsaid relvi ja kinnitatakse, et Inglise lennuvägi on samuti väga tugev. Eriti rõhutatakse Saksa ülitugevaid soomustatud üksusi ja motoriseeritud väeosi, kuid ka teine pool on samuti oma väe mehhaniseerinud ja motoriseerinud. Mõlemate poolte kahurvägi paistab olevat väga jõuline ja sõja algusest peale on kahurite suud paisanud välja tohutul arvul metalli. Kerkib uuesti küsimus, miks ühel poolel on siiski suurem edu. nii et tema väeosad juba on suutnud välja tungida kanali rannikule, kuhu möödunud Maailma sõja võitlustes siiski ei jõutud. Siin Põhja Prantsusmaal ja Belgia ühes osas on ümber piiratud prantslasi, inglasi ja belglasi, keda võib arvult olla miljoni ümber — suur vägi mis nüüd on surutud soppi. Et seda miljonilist väge ümber piirata, peab ka piirajaid olema mitte vähem. Kõneldakse uuest sõjakunstist, uutest strateegilistest võtetest. Arvan, et strateegia ei ole nii väga muutunud, ja et tema põhimõtted on jäänud samadeks, mida oleme võinud jälgida paljude sajandite jooksul. Eks kordu praegu seesama, mis on toimunud eelmistes suurtes sõdades — vastase elava jõu ümberpiiramine ja siis selle hävitamine, öeldakse veel, et see oli ootamatus ja üllatus, et Prantsuse kindlustatud liinid murti läbi. Aga missugused on need kindlustatud liinid, mida varemates sõdades ei ole purustatud? Meie teame ajaloost vägeva Rooma riigi sõjalisi kindlustusi ja suure Hiina kaitsemüüre, mis rajati usus, et need jäävad vallutamatuks. Ometi murti needki. Paistab aga silma, et Saksa armees töö tavad suurepäraselt koos kõik väeliigid, et lennuvägi on väga heas kontaktis jala- ja suurtükiväega, samuti soomustatud üksustega ja mere jõududega. Arvan — meie, sõjaväelased, ei tohi ülehinnata ühte ega teist väeliiki ja kindlustusliikide tähtsust. Aga samuti meie ei tohi hindamata jätta väeliikide koostööd. Eriti aga paistab silma, et Saksa sõjaväel on väga hea väljaõpe ja juhtimine. Nüüd otsitakse selle armee edu saladusi ja kiputakse selle juures unustama kõige lähedasemaid ja lihtsamaid tõsiasju. Kui sõjaväe väljaõpe ja juhtimine on head, siis on loomulikult hea ka kõikide väeliikide koostöö. Muidu ei saakski olla edu. Vaatamata määratu suurele tehnilisele arengule, vaatamata suurte väeüksuste motoriseerimisse ja mehhaniseerimisele, võib kordaminekuid olla ainult sellel, kes neid tehniliselt viimistletud relvi paneb käsitama väljaõpetatud inimmassid. Sest lõppudelõpuks ei võitle mitte relvad, mitte lennukid, tankid, soomusautod, kahurid, kuulipildujad, vaid inimesed, kelle käes on nende tehniliste saavutuste juhtimine. See on igavene tõde ja jääb selleks. Kõige suurem tähtsus sõjas saab ka edaspidi olema hästi väljaõpetatud ja hästijuhitud inimesel. Sõja ajal ei saa ega tohi olla improviseerimist. Kõik, mis ette võetud, see tuleb ka teostada. Need ettevõtmised on pika ja järjekindla ettevalmistuse vili. Selleks ettevalmistamiseks on vaja koondatud võimu mitte ainult sõja puhkemisel, vaid juba rahu ajal. Öeldakse, et raha on see tegur, mis võib lõpliku võidu määrata. See ei ole vist täielikult nii. Raha võib olla, kuid selle eest ei suudeta igal momendil relvi muretseda, kuna neid teatud olukorras ei suudeta nii ruttu valmistada kui tarvis. Kui keegi tahab sõjas tugev olla, peab ta hästi ettevalmistatud olema juba rahu ajal. Jätame kõrvale poliitilised hinnangud ja vaatame käimasolevaid võitlusi ainult sõjatehniliselt seisukohalt. Nende vaatluste tagajärjel meie võime öelda: hea ettevalmistus, hea juhtimine ja koondatud juhtimine juba enne sõda — need on tegurid, mis annavad ühele poolele edu ja asetavad teise raskesse olukorda, kuigi see ei pruugi veel tähendada katastroofi. Kordan veel — meil, sõjaväelastel, tuleb neid dramaatilisi sündmusi tahes või tahtmata hinnata ja me teeme seda puhtsõjaliselt seisukohalt. Mida rohkem üks armee omab uusi tehnilisi abinõusid, seda raskemaks muutub sõjaväe väljaõpe ja tema juhtimine, mis toob pidevalt juurde järjest uusi nõudeid. Sellelt seisukohalt on meie ohvitserkonna, nii tegeväe ohvitseride, kui ka reservlaste väljaõppel määratu suur tähendus. Mass üksinda ei sõdi, teda on vaja juhtida. Eriti keeruliseks on muutnud juhtimise tegevus praeguses sõjas, kus sõjatehnika on võtnud mitmeti keerukad vormid ja viisid. See esitab juhtidele järjest uusi nõudeid. Selleks pakub praegune heitlus Läänerindel kujukaid näiteid. Kui komplitseeritud ja siiski täiuslik peab olema see juhtimisaparaat, et kõiki neid määratuid tehnilisi ja inimjõudusid liikuma panna, kes praegu seisavad üksteise vastas! Kõige selle tehnilise edu juures inimene jääb inimeseks ja tema tähendus ka tulevikusõjas samaks, mis praeguseski heitluses. Meie kaader- ja reservohvitseride võimete taseme tõstmine — see on üks meie riigikaitse suurimaid ülesandeid. Lõppenud laskevõistlused on üks lüli meie riigikaitselises ettevalmistuses ja ohvitserkonna võimete taseme tõstmises. Oleme seda teinud, teeme seda praegu ja jätkame sama tegevust intensiivselt ka tulevikus. Selleks soovin kõigile jõudu ja edu."