Mõned aastad tagasi sai käidud sambapühakute Katskhi samba juures. Küsisin sealsetelt munkadelt, et kas praegu ka keegi seal üleval elab? Vastati, et viimane munk oli seal Maxime Qavtaradze. Umbes 1400 aastal lõppes sealsete sambapühakute traditsioon. Kui mägironijad 1944. aastal esimest korda sajandite jooksul üles tõusid, leidsid nad kiriku varemed ja seal elanud viimase sambapühaku 600-aastased luud. Arvatakse, et sambapühakute traditsioon sai alguse aastal 423, kui püha Siimeon vanem ronis Süürias samba otsa, et vältida maiseid kiusatusi, see tava on sellest ajast peale soositud. Qavtaradze oli aga tänapäevane pühendunu. Ehkki ta oli isoleeritud, ei olnud ta täielik erak, kes tuli korra või kaks nädalas alla, et nõustada probleemseid noormehi, kes tulid temalt abi saamiseks allosas asuvasse kloostrisse. Kunagi oli ta üks neist. Qavtaradze leidis oma kutsumuse siis, kui ta oli vanglas.
Qavtaradzest ja tema kogukonnast rääkiva dokumentaalfilmi "Stiili" tegijate sõnul andis ta kloostritõotuse 1993. aastal ning oli viimased kakskümmend aastat töötanud kloostrikompleksi, kabeli ja erakli taastamise nimel.
Qavtaradze uuris vaadet Katskhi samba tipust. Ta ütles: "Siin, vaikuses, saate tunda Jumala ligiolu."
Sammas on umbes 40 meetri kõrgune.
Sisevaade samba tipus asuvale kabelile.
Samba aluses asub esimeseks sambapühakuks peetud püha Siimeoni nimeline kabel. Probleemsed noormehed kogunevad siia abi otsima ja peavad palvetama umbes seitse tundi päevas, et sellesse usukogukonda jääda.
Kuigi kodu võis olla tagasihoidlik, on vaade kindlasti suurepärane.
Film https://www.youtube.com/watch?v=5ettuXdrz3U
https://www.youtube.com/watch?v=Qp4oVmUhhak
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar