Elu Ukrainas

Katrya (on sõjapõgenik Eestis) ema helistas kodunt, okupeeritud Kakhovkast Hersoni oblastist, et ta sõbranna koju sõitsid venelased tankist väiksema sõjamasinaga eramaja aia maha, lõhuti aken ja mindi magamistoa aknast sisse. Kodus oli peretütar. Kõik kappide, sahtlite sisu tõmmati välja. Otsiti pereisa, kes oli 8 aastat tagasi Ukraina sõjas vabatahtlik olnud. Tütar helistas emale, ema tuli koju. Ülekuulamine ning kodunt viidi minema kõik tehnika, väljaarvatud nõudepesumasin, mille kättesaamisega jäid vene sõdurid hätta. Külmkapist võeti kõik toit kaasa! Pereisa oli peitunud linna ühte korterisse. Korteri naabrid osutusid äraandjateks, venelased võtsid osa kinni ja viisid ära. Mõne päeva eest tulid okupandid uuesti sinna eramajja relvi otsima, sidusid pereemal silmad kinni , viisid sõjamasina peale ja sõidutasid teda mööda Kakhovka linna, ähvardades et kui ta ei ütle kus relvad on, raiuvad ta vangistuses oleval mehel ükshaaval sõrmed maha. Pereema sai koju tagasi, helistas oma sõbrannale, Katrya emale, et kui kolmandat korda venelased uuesti tulevad, poob ta enda üles.