11.12.1994

11. detsembril 1994, tungisid Vene Föderatsiooni relvajõud Tštšeenia Itškeeria Vabariigi territooriumile, et kukutada võimult Džohhar Dudajevi valitsus. Algas Esimene Tšetšeenia sõda. See toimus vastusena kolm kuud tagasi, septembris 1994, välja kuulutatud Tšetšeenia iseseisvusele. Veidi üle poolteise aasta kestnud sõjas suutsid Vene jõud hõivata kogu Tšetšeenia lauskmaa ja pealinna Groznõi, kuid ei suutnud oma kontrolli alla saada mägipiirkondi. 1996. aasta augustis tehti Hassavjurti vaherahu, mille kohaselt lahkusid Vene üksused ka mujalt Tšetšeeniast. Sõjas hukkus ametlikel andmetel ligi kuus tuhat Vene sõjaväelast ning üle 20 tuhande tšetšeeni; karta on, et tegelik hukkunute arv võis olla isegi märgatavalt suurem. Mitmed linnad, sh pealinn Groznõi, muutusid sõja käigus varemeteks. Üheks Tsetšeenia sõja tulemuseks oli aktiivse sissisõja teke, sh ka väljaspool Tšetšeeniat Venemaal. 1999. aasta sügisel algas teine Tsetšeenia sõda, mille käigus vallutas Venemaa piirkonna tagasi ja pani seda valitsema endameelsed liidrid. Džohhar Dudajev (15. aprill 1944 – 21. aprill 1996) oli Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president aastatel 1991–1996. 1987–1990 oli Dudajev Tartus asuva Eestis asunud 326. lennuväe diviisi ülem. Tema suhtumine Eesti laulvasse revolutsiooni oli soosiv ning pärast tema hukkumist paigutati praeguse Barclay hotelli, tema endise tööhoone ukse kõrvale mälestustahvel. Novembris 1990 sai Dudajevist Tšetšeeni Rahva Kongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks. Riik kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks, mis tõi kaasa sõjategevuse aastail 1994–1996. (1996. aastani jäi Dudajevi naine Alla koos lastega siiski Eestisse.)