Tänu metsavendadele pole me rahvas, kes lihsalt okupeeriti, ütles Kaitseväe tulevane juhataja Martin Herem Kagu-Eestis peetud metsavendade mälestuspäeval. 15. korda toimunud mälestustseremoonial rõhutati, et metsavendluse uurimist ning mälestamist peaks toetama ka riik.
Täna 1953. aastal toimus Puutlipalus viimane Kagu-Eesti metsavendade lahing. Langenute seas oli ka Urmas Kauri isa.
"Isa langes Puutli lahingus, aga mina sündisin Tallinna vanglas nädal hiljem. Metsavennad olid ikka need, kes oma tegude ja oma verega seda meie tulevikku kindlustasid või vähemalt püüdsid kindlustada," rääkis Kaur.
Kaitseväe tulevane juhataja kindralmajor Martin Herem on kaitsnud magistrikraadi metsavendade teemal. Tema hinnangul saame ennast tänu metsavendadele tunda kui rahvas, kes pole kunagi olnud lihtsalt niisama okupeeritud.
"Metsavendlus on ikkagi andnud kogu aeg sellise tugeva rahva tunde. Kui me vaatame seda suuremas pildis, siis Eesti metsavendlus, nagu Balti riikides, aga ka Ukrainas ja Lääne-Valgevenes, on maailma mastaabis täiesti arvestatav vastupanuliikumine igasuguste parameetrite järgi," sõnas Herem.
Mälestustseremooniale Vastseliina kalmistul, kus asub Eesti ainus metsavendade memoriaal, eelnes läbi päeva väldanud seminar. Muu hulgas jäi seal kõlama mõte, et metsavendluse uurimist ning mälestamist peaks toetama ka riik
"Praegu on siin head inimesed, kes muu töö kõrvalt või vabast ajast sellega toimetavad, aga mingites asjades on vaja ka riigi tuge ja abi. Praegu ei ole muinsuskaitseseaduses ette nähtud metsavendade punkrite kaitse alla võtmist, viimases redaktsioonis, mis on minemas riigikokku. Meie seisukoht on see, et metsavendade punkrite kaitsmine peaks olema ka muinsuskaitseseaduses sees," rääkis Kaitseliidu Võrumaa maleva tegevliige Aare Hõrn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar