esmaspäev, 3. september 2018

Jutlus 1Ts 5,16-24

Apostel Paulus on saatnud kaks kirja Tessalooniklastele. Esimene kiri Tessalooniklastele on vanim apostel Pauluse säilinud kirjadest ja ühtlasi vanim osa Uues Testamendis. Apostel Pauluse rõõmustab, et kogudus on usus jäänud kindlaks ja on jõudnud lühikese aja jooksul osutada armastust. Apostel Pauluse nõuanded Tessaloonika kogudusele on nagu pärlid, mis ühtekokku moodustavad kauni kee.
Apostel Paulus kirjutab: Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest- sest see on mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses.
”Rõõmustage alati!” Vahel tahaksime ohata, mu elu on nii raske, mille pärast ma peaksin rõõmustama?  Kui aga veidi mõtleme, siis meil on oma kodu, toitu ja riideid. Meie pere ja sõbrad armastavad meid. Tunneme oma Õnnistegijat Jessust Kristust, meie tuge ja varjatud jõudu. See annab meile põhjust rõõmustada ja annab meile rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine.  Me tahame aidata jagada seda rõõmu ja rahu nendega, kes seda vajavad. Apostel Paulus saatis Filipi kirja vangistusest ja kirjutab seal: ”Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Apostel Paulus on vanglas, aga see kiri mille ta saadab lausa särab rõõmust.
Apostel Paulus ja teised apostlid olid tänulikud iga asja eest ja igas olukorras, isegi vanglas ja tormisel merel laevahukus. Tagatipuks vanglauksed avanesid, imed ja tunnustähed sündisid, inimesed tulid elavale usule nende kuulutuse läbi. Südamest tuleva tänu sees on usu vägi.
Martin Lutherilt pärineb lause: ”Tee tööd, nagu ei aitaks ükski palve ja palveta nagu ei aitaks ükski töö.” Tee tööd, seda on Martin Luther öelnud ja isegi oma taevast Isa võrdlusaluseks võtnud: ”Minu Isa teeb tööd tänini ja mina teen tööd.” Meil on tööst vahel ühekülgne arusaam. Sageli loetakse selle alla füüsilist tööd. See mida saad käega katsud ja silmaga vaadata ning mõõta. Kunagi oli kuulus vene ooperilaulja Fjodor Šaljapin sõitnud voorimehega ja see oli küsinud, et mis tööd ta teeb. Fjodor vastanud, et laulab. Voorimeest see vastus ei rahuldanud. Ta oli ütelnud, et kui temal on hea tuju, siis tema ka vahel laulab. Nüüd oli laulja öelnud, et tal on puutöökoda ja ta valmistab surnukirste. See vastus rahuldas voorimeest.
Siin ajas on meil tarvis erinevate annetega inimesi. Ei piisa ka sellest, kui kõigil on kõrgem humanitaarharidus. On tarvis ehitajaid ja õmblejaid, muusikuid ja ajakirjanikke, insenere ja arhitekte, kokki ja kondiitreid. Meile on öeldud, et kui sa teed tööd, siis tee täie tõsidusega.
Usuisa on öelnud- palveta, nagu ei aitaks ükski töö. Meil tuleb otsida sidet oma Taevase Isaga. Püüda käia seda maist teekonda, et me ise tema käest kinni hoiame ja ülendada oma pilk tema poole.
Meditsiinidoktor, religioonipsühholoog ja filosoof William Jamesi kohta on kirjutatud, et oma karjääri tipus tabas teda mingi sisemine rahutus, mis oli tema viinud peaaegu täielikku unepuudusesse. Tema käsutuses oli tolle aja kogu arstitarkus ja ometi ei olnud sellest abi. Ta oli oma uhkuse maha surunud ja läinud ühe lihtsa mehe juurde, kellest oli kuulnud, et see võib teda aidata. See mees oli oma käed tema pea kohale tõstnud ja palvetanud ta eest. Siis oli William tundnud sügavat rahu, mis temasse voolas.
Tuntud Vene kirjanikku Lev Tolstoid oli tabanud suur kriis siis, kui ta oli kirjanikuna saavutanud kuulsuse. See mis varem oli rõõmu valmistanud, ei sobinud enam temale. Kui ta süvenes ristiusu olemusse, tuli rahu ja rõõm tagasi tema südamesse.
Jeesus ütleb: ”Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Kui sinu palve vastusene sulle ei anta seda mida oled südamest igatsenud, siis mõtle selle peale, kas see oleks sulle kasuks saanud? Vahel on tark elu üle järele mõelda, võibolla see mille oled saanud palve vastusena Jumalalt, on sulle olnud suureks kasuks ja õnnistuseks. Torm võtab rumalaid asju ette. Tigedaid teeb Jumal veel rumalamaks, uskliku veel enam nägijaks. Jumal võib meie pihud kokku panna. See teeb meid mõistlikumaks ja tänulikumaks.
Jumal tahab, et me oleksime tänulikud. Vahel on raske uskuda, et me peaksime olema tänulikud kõige eest. Tänulikud ka selles eest kui meil elus kõik asjad ei suju nii nagu tahame. Me oleme tavaliselt tänulikud siis kui meil kõik hästi läheb. Kui aga kõik ei ole hästi, siis kipume nurisema ja hädaldama. See apostel Pauluse salm on aga rohkem kui hea nõuanne. On suur kunst oma elu nõnda elada. Elada, olles tänulik. Tänu kui elu põhimõte.  Tänu on kõige suurem palvevorm. Tänu Jumalale on meiepoolne ohver. Usuisa Martin Luther on öelnud: ”Inimene tahab Jumalale ikka ise midagi teha, midagi Tema heaks teha. Kuid meie Jumala teenimine peab olema läbi põimitud tänuga, südamest tuleva tänuga. Tänu on meie kõige suurem and ja ohver Jumalale.” 
Pidage kinni heast, hoiduge igasuguse kurja eest! Hea on kui me suudame ise tõmbuda eemale kurjusest ja kinni hoida kõigest mis on hea. Kuidas saame olla kogu aeg rõõmsad ja pidevalt tänada kõikides erinevates olukordades? Siis kui meie silmapiir on teine kui maailmal. Meil tuleb kohata igasuguseid olukordi ja probleeme - ootamatuid olukordi, haiguseid, kaotusi, vaesust ja tagakiusamist. Kui meie pilk on suunatud Jeesusele Kristusele, kes oli, kes on ja kes tuleb - siis suudame paljudest olukordadest üle olla. Merd ei ole võimalik tundma õppida kui oleme tema kaldal. Meil on vaja merele välja sõita, võidelda lainetega ja sukelduda mere sügavusse. Ei ole võimalik mõista usku, kui me ei suuda näha elu sügavusse, sinna kus on Jumal. Kui meie üle oma raskuste ja murede saadame palved ja soovid taevase Isa poole. Siis jääb meil uskuda ja loota, et rahu Jumal ise pühitseb meid läbinisti ning meie vaim, hing ning ihu oleksid siis hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar