kolmapäev, 12. september 2018

Evald Saagist

"Linnaleht" avaldas 06. 02. 2009 artikli "Kuidas teoloogiaprofessor kelguga Talvesõda pidas".

Professor Evald Saagi Tallinna linnamuuseumi jõudnud Soome kelk aitas põhjanaabritel venelastega võidelda.
2003. aasta sügisel võõrustas teoloogiaprofessor Evald Saag Tallinna linnamuuseumi töötajaid oma talus Raikkülas. Kuulsime toona juba kõrges eas õpetlaselt huvitavaid lugusid tema elust ja tööst, aga ka tema naisevennast Uku Masingust. Loomulikult ei tulnud me ära tühjade kätega. Muuseumi kogud täienesid mitme esemega. Üks neist annetustest on pikkade jalastega tõukekelk, rahvasuus Soome kelk, mis avab auväärse professori elukäigus sootuks ootamatu külje. 
Nimelt alustas Nõukogude Liit 30. novembril 1939 sõda Soome vastu, mida tuntakse Talvesõja nime all. 105 päeva kestnud sõda oli väiksele Soomele väga raske. Mars
sal 
Mannerheimi memuaaride andmeil ründas Nõukogude Liit Soomet 45 diviisiga, kus oli kokku umbes miljon meest. Soomlastel oli esialgu vastase tugevatele jõududele vastu panna ainult üheksa diviisi, kus oli kokku vaid 175 000 meest. Ka sõjatehnika hulgalt jäi Soome vaenlasele mitmekordselt alla.
Eesti rahvas elas soomlaste võitlusele kaasa suure poolehoiuga. Kuigi propagandatalituselt saadud keelu kohaselt ei tohtinud Eesti ajakirjandus kommenteerida Soome Talvesõda ega teha mitte mingisugust kriitikat agressorist Nõukogude Liidu aadressil, tõttasid paljud eesti mehed valitsuse näilisest hoiakust hoolimata vaba
tahtlikena Soome rahvale appi. Vennasrahva vägede koosseisus võitles üle kahe tuhande eesti vabatahtliku. 
Toona 27-aastane Evald Saag sõtta ei läinud, küll aga ei jätnud ta ulatamata abikätt. Ta võttis sõbrad appi ja ületas 1939/40. aasta talvel mitu korda jäätunud mere, viies Soome talvesõdalastele Eestist varustust. Sõiduvahendiks oli seesama kelk! Professor rääkis, et reis üle jää Soome kestis veidi enam kui kolm tundi – sõidukiirus oli seega umbes 20 kilomeetrit tunnis. Enne teeleasumist kelgu jalaseid alati teritati, et sõiduk jääl paremini libiseks.
Pärast sõda kasutas professori perekond sama kelku poeskäikudel.
Poliitikat teha aidanud eakas kelk puhkab praegu Tallinna linnamuuseumi laos.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar