Pärast keskööd läheb Jurovski tsaari perekonna tubadesse, äratab üles ja käseb talle järgneda. Ta ütleb, et linnas olevat korratused puhkenud ja vangide julgeoleku mõttes peavad nad tulema alumisele korrale. Kõik riietuvad kiiresti, võtavad kaasa hädavajalikud asjad ja lähevad Jurovski kõige ees esiteks hoovi ja siis ühte tuppa, asetseb poolkeldrikorral. Tuuakse toolid. Tsaar ja troonipärija istuvad keset tuba, veidi tagapool ihuarst dr. Botkin. Tsaarinna ja üks tütar istuvad vastu seina akna juures, sealsamas on ka toatüdruk Demidova, padjad käes. Kolm suurvürstinnat toetub seljaga vastu seina, nendest paremal kaks teenrit. Oodatakse mõni minut. Äkki tuleb Jurovski seitsme punakaartlasega ja kahe komissariga, Jurovski pöördub tsaari poole: „Teie poolehoidjad tahtsid teid päästa, aga see ei läinud neil korda, ja nüüd oleme sunnitud teid tapma." Üks asjaosalistest mäletab, et tsaar olevat seepeale naiivselt ütelnud. ”Tähendab, meid ei viidagi ära!” Aga kohe tõuseb ka Jurovski revolver ja tsaar langeb surnult maha. See on signaaliks üldisele veretööle. Iga mõrvar valis endale ohvri.
Jurovski kuulide all langeb peale tsaari ka troonipärija, kelle elu kustutamiseks läks vaja mitu kuuli. Suurvürstina Anastassia saab kuulidest ainult haavata ja hakkab valjusti kisendama. Ta tapetakse tääkidega. Samal viisil kustub Demidova elu.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar