Rakvere pood Liveleakis

Rakveres ründas purjus mees noaga müüjat. Julged ostjad tegid mehe kahjutuks http://www.liveleak.com/view?i=f2a_1391612575

Nazi violence against the Church

NW

Tšuktsi kalamees püüab kala, järsku käib kõva pahin ja merest tõuseb USA allveelaev.
Luuk avaneb, ohvitser küsib: “Kuspool asub Beringi väin?”
Tšukts viipab käega.
Ohvitser kaob ja kostab tema hääl meeskonnale: “Suund NW, täiskäik edasi!”
Läheb natuke aega mööda ja jälle kõva pahin – merest tõuseb NSVL-i allveelaev.
Komandör allveelaevast küsima: “Kas sa USA allveelaeva nägid?”
Tšukts: “Nägin.”
Komandör: “Kuhupoole see läks?”
Tšukts: “Suund NW.”
Komandör: “Ära siin laia midagi oma teadmistega, näita käega!!!”

Millesse me sureme?

Tervise Arengu instituudi (TAI) koostatud statistika järgi suri 2012. aastal kõige rohkem eestlasi vereringeelundite haigustesse, täpsemalt südame isheemiatõvedesse.

2012. aastal on TAI registreerinud 15 472 surma, millest teadmata või ebaselge on surmapõhjus 155 juhul. Statistikast joonistub üsna selgelt välja, et kõige enam murravad eestlasi vereringeelundite haigused (kokku 8349) ja kasvajad (3709) ning küllaltki palju on ka õnnetusi.

Kakskümmend levinumat surmapõhjust on:

1. Südame isheemiatõved (3971)

            1.1 äge müokardiinfarkt (529)

2. Pahaloomulised kasvajad (3650)

            2.1 hingamiselundite pahaloomulised kasvajad (738)

           2.2 kõri, hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja (718)

           2.3. käärsoole ja ühenduskoha pahaloomuline kasvaja (290)

           2.4 lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad (286)

           2.5 mao pahaloomuline kasvaja (282)

           2.6 rinna pahaloomuline kasvaja (266)

           2.7 eesnäärme pahaloomuline kasvaja (256)

           2.8 käärsoole pahaloomuline kasvaja (252)

           2.9 kõhunäärme pahaloomuline kasvaja (212)

           3.0 leukeemiad (144)

           3.1 neeru pahaloomuline kasvaja (142)

           3.2 pärasoole ja päraku pahaloomuline kasvaja (133)

           3.3 huule, suuõõne ja neelu pahaloomuline kasvaja (111)

           3.4 maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja (94)

          3.5 munasarja pahaloomuline kasvaja (92)

          3.6 kusepõie pahaloomuline kasvaja (90)

          3.7 söögitoru pahaloomuline kasvaja (77)

          3.8 emakakaela pahaloomuline kasvaja (72)

3. Hüpertooniatõbi (2156)

4. Peaajuveresoonte haigused (1049)

5. Õnnetusjuhtumid (788)

6. Muud südameveresoonte haigused, v.a. reumaatilised ja klappide seisundid (688)

7. Juhuslikud mürgistused (342) – peamiselt narkootikumide üledoosid

8. Enesetapp (237)

9. Kroonilised maksahaigused ja -tsirroosid (230)

10. Alumiste hingamisteede kroonilised haigused (228)

11. Kopsupõletik (178)

12. Teadmata või ebaselge surmapõhjus (155)

13. Maksa alkoholtõbi (151)

14. Alkoholimürgistus (147)

15. Vanadus (147)

16. Suhkrutõbi (132)

17. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (101)

18. Neeru ja ureeteri haigused (100)

19. Juhuslik kukkumine (99)

20. Sõidukiõnnetused (91)

Levinumatele põhjustele järgnesid veel ülemäärase loodusliku külma toime (76), rünne (64), ebaselge tahtlusega sündmus (61) ja HIV-tõbi (54).

Olümpiatule süütaja

Reedel avatakse suurejooneliselt Sotši taliolümpiamängud ja seni on püsinud saladuses ka olümpiatule süütaja nimi. Tuntud Venemaa seltskonnategelane Ksenija Sobtšak teatas aga eile, et olümpiatule süütab endine iluvõimleja Alina Kabajeva.

Kabajeva kohta on viimastel aastatel liikunud mitmeid kuulujutte. Esmalt on räägitud, et Kabajeval on kaks ühist last Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kabajevat ja Putinit on paari pandud juba mitmeid aastaid ja mullu kirjutati isegi, et nad on salaja abiellunud.
30-aastane Taškendis sündinud Kabajeva on läbi aegade üks edukamaid iluvõimlejaid ning tal on ette näidata kaks medalit olümpiamängudelt, 14 medalit MMidelt ning 25 medalit EMidelt.
Kuldmedali teenis ta 2004. aasta Ateena OMil, MM-kuldasid teenis ta karjääri jooksul kaheksa ja EM-kuldasid 15. Sportlaskarjääri lõpetas ta 2007. aastal ning seejärel on ta olnud Venemaa riigiduuma saadik.

Ansipi sõit Sotši

Ansip sõidab Sotši olümpiale neljapäeval. Mängudele sõitmise ajaks võtab peaminister puhkuse. Eestisse naaseb ta esmaspäeval.
Ansip on kinnitanud, et kavatseb avateremoonial osaleda ning ka mänge ennast jälgida. Ta ütles, et on alati käinud olümpiamängudel koos perega ning katnud sellega seonduvad kulud oma taskust.
Nii külastas Ansip 2012. aastal Londoni suveolümpiamänge, ning oli kohal ka 2008. aasta suvel Pekingis ja 2006. aastal Torinos toimunud taliolümpiamängudel.
Peaministri büroo juht Liina Kersna ütles, et Ansipit saadavad sõidul turvamehed, nagu tavaliselt igal pool. Keskkriminaalpolitsei kinnitusel on peaministri kaitsmine politsei jaoks seadusest tulenev kohustus. «Kaitstaval isikul endal puudub õigus ihukaitsest loobumiseks või anda selle teostamise viisi või ajalise kestuse kohta korraldusi,» kinnitas politsei pressiesindaja Kaarel Kuusk.
Kersna sõnutsi paigutatakse Eesti peaminister avatseremooniat jälgima staadioni VIP-alasse koos muude riigijuhtidega, mitte harilike pileti ostnud külastajate hulka. Vastuvõtjad ei tee seega mingit vahet, kas kohalesaabunud Eesti peaminister on sõidu ise kinni maksnud või viibib ta Venemaal ametisõidul. Ka Ansipi transpordi eest kohapeal Sotšis hoolitseb vastuvõttev riik.
Kahepoolseid kohtumisi teiste peaministrite või presidentidega Ansipil Sotšis kavandatud ei ole, lisaks spordivõistlustele ja avatseremooniale kavatseb peaminister aga külastada kohalikku eesti küla.

Uudisest

See uudis, et Ansip läheb eraisikuna Sotši olümpiamängudele? Mulle tundub, et sellist asja selle mehe jaoks pole enam olemas. Peaministri amet  jääb külge igaveseks. Isegi kui Ansip lahkub poliitikast, siis jääb ta riigi esindajaks. Mingu kasvõi kojameheks ja reisigu siis, ikkagi on ta ekspeaminister. Rahvusvahelise õiguse järgi on mees peaministri staatuses edasi ja tema ei reisi eraisikuna.
See jutt, et oma raha eest ja oma puhkuse ajast, see on mõeldud harimatule massile valetamiseks. Lisaks sellele, et Ansip läheb oma raha eest, istub ta ikkagi VIP-ide hulgas ja tema turvameeste eest ei maksa ta ise, vaid riik. Jutt sellest, et sport on sport on lihtsalt rumalatele ja väikese silmaringiga inimestele. Seda olümpiaküla on ehitatud üle inimeste kodude ja elude, et Putini isiklikke ambitsioone rahuldada.
Muud ju endised kommunistid ei oska.
Putini Venemaa teeb igast üritusest politiseeritud tsirkuse et oma nõrka taset majanduses varjata. 1936. aastast alates on olümpiamängud olnud politiseeritud.