Ateismi religioon

Mittereligioosseid kultuure tegelikult ei eksisteeri, nagu seda juba ammu täheldati. Ja seejuures täiesti jumalatute inimeste poolt, nagu näiteks Machiavelli, meie ajal aga Spengler. Kõigile suurtele väärtuste süsteemidele, millele on rajatud rahvuskultuurid, panid aluse suured religioonid. Vaevalt et ükski ajaloolane seda eitada söandaks. Ei eksisteeri kultuuri, mille jaoks “pole midagi püha”. Ka ateistlikul tsivilisatsioonil on omad väärtused ja pühadused. Ateistliku tsivilisatsiooni jutlustajad on tegelikult uue religiooni prohvetid: sellest annab tunnistust “inimkonna religioon” Feuerbachil ja Auguste Comte'il; nende õpilaseks ja järgijaks oli Karl Marx oma Kommunistliku Kollektiivi religiooniga. Religiooni kohta vöiks öelda: “Aja religioon välja uksest, ta tuleb sisse aknast”; jah, aknast, koos eluks vajaliku õhu ja valgusega, koos lõpmatusega, mis avaneb meie pilgule. Ainult Inglise ja Prantsuse “valgustuse” armetu psühholoogia võis kujutleda, et usulist tunnet on võimalik kaotada mõistuse dekreetidega. Kaasaegne psühholoogia koos oma avastustega hingeelu tohututes senitundmatutes valdkondades näitab, et usuline tunne ja usuline müüt, mis on teadvusest kõrvaldatud ja teadlikult maha surutud, elavad ja tegutsevad seda eredamalt ja fanaatilisemalt edasi alateadvuses. Religioosse tunde juured on alati olnud alateadvuses ja kui neid juuri ei kultiveeri enam teadvus, hakkavad nad sigitama kohutavaid ja väärastunud atavisme või paremal juhul ajama muistsete, ajast ja arust religioonide idusid. Kommunismi ateistlikul religioonil on omad prohvetid, kirikuisad, omad ikoonid, hauakambrid, reliikviad, pühakiri, dogmad, patristika, tal on omad ketserid, oma ortodoksia, oma katekismus, omad ketserite tagakiusamised, omad [105] patukahetsemised ja mahasalgamised ning lõpuks ka oma suurepäraselt organiseeritud inkvisitsioon. Sellel religioonil on oma äravalitud rahvas (proletariaat) ja oma internatsionaalse kommunismi messianistlik ideaal. On muidugi tore, et inimene lõppude lõpuks ei kannata järjekindlat ateismi välja. Öeldes lahti tõelisest Jumalast, loob inimene endale ilmtingimata iidoli, “loob endale ebajumala”. Inimene otsib, kelle ees kummardada ja mida teenida, talle on vaja tõeliselt olemasolevat ja tõeliselt väärtuslikku, olgu see siis proletariaat, klassideta ühiskond, kommunism, rahvus või lihtsamalt ja piltlikumalt väljendudes: talle on vaja isevalitsejat, juhti, kellele osutatakse austusavaldusi nagu jumalale ja püstitatakse ausambaid. Sest kui Jumal on nähtamatu ja mõistetamatu, siis iidol on nähtav, mõistetav, käegakatsutav – selles on tema tohutu eelis primitiivse teadvuse jaoks ning ateistlik materialism teebki tähtsa avastuse: iidol koosneb mateeriast, ta ongi mateeria. Mateeria on tõeliselt olemasolev ja tõeliselt väärtuslik. Ta asendab eelmise jumaluse, ta on tõeline “kõigevalitseja, taeva ja maa looja”, ta haarab enesesse ja loob kõik eksisteeriva. Järjekindel ateism ebaõnnestub: ta läheb üle ateistlikuks religiooniks, sest inimene tunnistab alati midagi tõeliselt olemasolevaks ja tõeliselt väärtuslikuks. Inimene seisab alati teatud paratamatus suhtes Absoluutsega, alati absolutiseerib midagi ja relativiseerib midagi … Selline küsimus eksisteerib täiesti ka Lenini jaoks ja ta vastab: absoluutne on “objektiivne reaalsus”, objektiivne reaalsus aga on mateeria … [106] Seepärast loob igasugune tõelise Jumala ja religiooni eitamine otsekohe iidoli või fetiši, filosoofias aga absolutiseerib igasugune tõelise absoluudi eitamine otsekohe olemise mõne alluva astme või alluva väärtuse. Marksismi ateistlik religioon on mateeria fetišism, mis üritab peita end ammuilma iganenud teaduse varju. Milles siis seisneb ateismi religiooni ahvatlus? Missugune on tema varjatud motivatsioon? Dostojevski väljendas esimesena tema alateadvuslikku dialektikat: kõik on lubatud, aga ainult sel juhul, kui ei ole Jumalat ja Isa. Mateeriat võib kohelda kuidas tahes, vaimseid imperatiive, “käske”, mis tulevad kõrgemalt poolt aga mitte. Kui Jumal-Isa on kukutatud, see nõudev, süüdistav ja käsutav Vaim koos Tema printsiipide ja keeldudega, siis pole emake-loodus kohutav, ta on sunnitud kuuletuma sellele, kes astus Isa troonile ja kuulutas enda mitte kellelegi alluvaks. Mateeria (loodus) ei anna meile mingeid imperatiive, ta on meist madalamal ja meile allutatud, ta on materjal ning muudetakse tootmisvahenditeks: me [107] kasutame teda kuidas tahes ja milleks tahes. Kui on olemas ainult mateeria, siis seisame meie tema tipus, meie kohal ei ole mitte midagi ja meile on kõik lubatud. Kui järjekindel ateism on võimatu, siis kujutab “ateismi religioon” endast veel suuremat vasturääkivust. Ja ometi see vasturääkivus elab ja toimib. See on religioon ilma harduseta, ilma saladustundeta, ilma transtsendentseta, ilma väärtuste hierarhiata, ilma “südameta”, ilma armastuseta. See on vihkamise religioon: jumalate kukutamise religioosne fanatism. Ta on läbinisti vasturääkiv: kinnitades immoralismi, ta moraliseerib, kinnitades, et “kõik on lubatud”, ta eelkõige keelab ja surub maha. Ja siin kuulub Dostojevskile viimane sõna: “Inimesel ei ole püsivamat ja piinavamat muret kui see, et vabaks jäädes leida endale võimalikult kiiresti, keda kummardada.” Ning selles ebajumalakummardamises lakkavad nad olemast inimesed ja muutuvad reptiilideks … [108]. Boriss Võšeslavtsev, MARKSISMI FILOSOOFILINE VILETSUS (1952). Tartu 2025: Ilmamaa.

Eesti Post Otepää 1941

Christoph Gärtneri 61. oksjonil 18. veebruar 2025 13:00 CET LIVE! Tüüp II, alghind 2000€

Õhupost 1923

Pleskau 1941- 42

Raseiniai 1941

Panevėžys 1941

Latvia 1941

Alsėdžiai 1941

Luga 1941

Nepriklausoma Lietuva 1941

Eesti Post Otepää 1941

Eesti Post Otepää 1941

Pleskau 1941- 42

Pleskau 1941- 42

Pleskau 1941- 42

Pleskau 1941- 42

Länemeresoome keeled

Nõo 1941

Rohelise tindiga. Oksjoni hind 6000 €

Õhupost 1923 ja 1924

Õhupost 1924

Pilt 588

Hiiumaa 1939. Kidaste küla. Autobussi ja sõiduauto (Plymouth, 1934) kokkupõrge Kõrgesaare-Kärdla vahelisel teel. Lääne Elu 28.04.1939… Autobuse ja sõiduauto kokkupõrge Hiiumaal. Hiiumaal Kõrgesaare-Kärdla vahelisel teel Kidaste külas põrkasid kokku liinipidaja Leufeldti autobus ja Georg Palmile kuuluv sõiduauto. Kokkupõrge juhtus kurvil ja oli nii tugev, et autobus viis sõiduautol alt ära ratta ja rebis puruks terve auto külje. Õnnetusel inimesed vigastada ei saanud. Kuna kurv oli selge ja millestki varjamata, on arvata, et süü kokkupõrke tekkimises seisab autojuhtimises. Kidaste küla. Kohanime on mainitud 1565 Kitas, Kyttus, 1635 Kidasz ja 1798 Kiddas. Küla kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla ja oli hiiurootslaste küla. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis oli Kidastes 10 talu, mille peremehed olid Magnus Sifferson, Peter Hinrichson, Thomas Matsson, Clemet Matzson, Hans Magnusson, Michel Greisson, Jöran Magnusson, Bengt Erichsson, Siemon Martenson ja Bertell Klemetson. 1835. aastal oli külas 6 talu ja saadi perekonnanimed: Abo, Keskla, Klee, Nabi (Nabbi), Simmer ja Viin (Wien). 1917. aastal oli külas 24 talu. ENSV ajal asusid Kidastes Hiiumaa metsamajandi põllud ja taimeaed, sellest ajast on säilinud Kidaste väetisekuur. Pilt Lääne elu 28.aprill 1939. Pildi värv Margus Mändveer.