Sellised margid võib lugeda fantaasiaväljaannete hulka. Kui Mõisaküla markidele 1941. aastal trükiti Vaba Eesti, siis on arusaadav, et pärast bolševike lahkumist tunti taas vabana. Paljudes postkontorites valmistati oma pealetrükiga margid. Tõenäoliselt paljud neist ei saanudki ringlusse minna või läksid üksikud margid, nagu Hummuli, Puka jne. Aga pärast tsaaririigi kukutamist selliseid marke kindlasti ei olnud. Ükski kataloog ei anna vähematki viidet.
1941. aastal Nõo postiülem kirjutas juulis 1941 pärast nõukogude vägede lahkumist vene markidele peale Eesti Post. Musta, roheise või punase tindiga. Margid kehtisid kuni 13. augustini 1941. Praegu on need margid küllalt suured haruldused.
Vastseliina koguduse õpetaja sai Soomes kõrge tunnustuse
Kirjutas BNS
Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo võttis juuli keskel Soomes
Lahtis Mukkula kirikus vastu Soome Ingeri Kultuurifondi kõrge tunnustuse
– Ingeri Vapimedali, kirjutab Eesti Kirik.
Hollo, kes on isa poolt rahvuselt isur, ütles Eesti Kirikule, et oli
väga liigutatud sellisest kõrgest tunnustusest. „See on väga auväärne.
Pidasin korraldajate palvel ka tunnustuse saanute poolt tänukõne.“
Vapimedali üleandmine toimus Soome Ingeri Seltsi suvepäevade raames
Lahti Mukkula kirikus, kuhu oli kogunenud 270 ingerlast. Peeti kõnesid,
esinesid koorid Skuoritsast ja Viljandist. Kohal oli ka Ingeri kiriku
piiskop Peterburis Aarre Kuukauppi. Ingeri Vapimedali andis viiele
nominendile üle Ingeri Kultuurifondi juhataja Antti Kokkinen.
Toivo Hollo oli ainuke tunnustatute seas, kes pärines väljastpoolt
Soomet. Ta pälvis tunnustuse aastatepikkuse töö eest ingerlaste heaks.
Olles 1988. aastast Ingeri Seltsi liige, hakkas ta 1990. aastal Võrus
pidama soomekeelseid jumalateenistusi. Alguses tegi seda koos praost
Armand Leimanniga, hiljem iseseisvalt. Praegu toimuvad soomekeelsed
jumalateenistused Võru haigla hooldekodus, kuhu lisaks hoolealustele
koguneb teisigi ingerlasi. Ingerlasi on ta teeninud ka Petseris ja
Pihkvas.
Autasustatu on kirjutanud usuteaduse instituudi lõpetamisel lõputöö,
mis käsitles Ingeri kiriku ajalugu. 2011. aastal ilmus õpetaja Hollo
täiendatud lõputöö koos lisaartiklitega Harri Mõtsnikult, Paul Saarelt
ja Tiit Salumäelt raamatuna „Ingeri kiriku ristitee“.
Tunnustusta suomenkieliselle seurakuntatyölle: Vastseliinan kirkon pappi Toivo Hollo sai Inkeriläisen sivistyssäätiön ansiomitalin työstään Võrumaalla. Hän aloitti suomenkieliset jumalanpalvelukset Võrussa 1990.
Vastseliina
koguduse õpetaja Toivo Hollo võttis juuli keskel Soomes Lahtis Mukkula
kirikus vastu Soome Ingeri Kultuurifondi kõrge tunnustuse – Ingeri
Vapimedali, kirjutab Eesti Kirik.
Hollo,
kes on isa poolt rahvuselt isur, ütles Eesti Kirikule, et oli väga
liigutatud sellisest kõrgest tunnustusest. „See on väga auväärne.
Pidasin korraldajate palvel ka tunnustuse saanute poolt tänukõne.“
Vapimedali
üleandmine toimus Soome Ingeri Seltsi suvepäevade raames Lahti Mukkula
kirikus, kuhu oli kogunenud 270 ingerlast. Peeti kõnesid, esinesid
koorid Skuoritsast ja Viljandist. Kohal oli ka Ingeri kiriku piiskop
Peterburis Aarre Kuukauppi. Ingeri Vapimedali andis viiele nominendile
üle Ingeri Kultuurifondi juhataja Antti Kokkinen.
Toivo
Hollo oli ainuke tunnustatute seas, kes pärines väljastpoolt Soomet. Ta
pälvis tunnustuse aastatepikkuse töö eest ingerlaste heaks. Olles 1988.
aastast Ingeri Seltsi liige, hakkas ta 1990. aastal Võrus pidama
soomekeelseid jumalateenistusi.
Alguses
tegi seda koos praost Armand Leimanniga, hiljem iseseisvalt. Praegu
toimuvad soomekeelsed jumalateenistused Võru haigla hooldekodus, kuhu
lisaks hoolealustele koguneb teisigi ingerlasi. Ingerlasi on ta teeninud
ka Petseris ja Pihkvas.
Autasustatu
on kirjutanud usuteaduse instituudi lõpetamisel lõputöö, mis käsitles
Ingeri kiriku ajalugu. 2011. aastal ilmus õpetaja Hollo täiendatud
lõputöö koos lisaartiklitega Harri Mõtsnikult, Paul Saarelt ja Tiit
Salumäelt raamatuna „Ingeri kiriku ristitee“.
Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo avamas Alfred Käärmanni mälestuskivi.
Ingeri Vapimedali pälvinud Toivo Hollo Lahtis tänukõnet pidamas. Erakogu
14. juulil võttis Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo
Soomes Lahtis Mukkula kirikus vastu Soome Ingeri Kultuurifondi kõrge
tunnustuse – Ingeri Vapimedali.
Õpetaja Toivo Hollo, kes on isa poolt rahvuselt isur, ütles Eesti
Kirikule, et oli väga liigutatud sellisest kõrgest tunnustusest: „See on
väga auväärne. Pidasin korraldajate palvel ka tunnustuse saanute poolt
tänukõne.“
Vapimedali üleandmine toimus Soome Ingeri Seltsi suvepäevade raames
Lahti Mukkula kirikus, kuhu oli kogunenud 270 ingerlast. Peeti kõnesid,
esinesid koorid Skuoritsast ja Viljandist. Kohal oli ka Ingeri kiriku
piiskop Peterburis Aarre Kuukauppi. Ingeri Vapimedali andis viiele
nominendile üle Ingeri Kultuurifondi juhataja Antti Kokkinen. Toivo
Hollo oli ainuke tunnustatute seas, kes pärines väljastpoolt Soomet.
Ta pälvis tunnustuse aastatepikkuse töö eest ingerlaste heaks. Olles
1988. aastast Ingeri Seltsi liige, hakkas ta 1990. aastal Võrus pidama
soomekeelseid jumalateenistusi. Alguses tegi seda koos praost Armand
Leimanniga, hiljem iseseisvalt. Praegu toimuvad soomekeelsed
jumalateenistused Võru haigla hooldekodus, kuhu lisaks hoolealustele
koguneb teisigi ingerlasi. Ingerlasi on ta teeninud ka Petseris ja
Pihkvas.
Autasustatu on kirjutanud usuteaduse instituudi lõpetamisel lõputöö, mis
käsitles Ingeri kiriku ajalugu. 2011. aastal ilmus õpetaja Hollo
täiendatud lõputöö koos lisaartiklitega Harri Mõtsnikult, Paul Saarelt
ja Tiit Salumäelt raamatuna „Ingeri kiriku ristitee“. Väljaandja oli
EELK Narva Aleksandri kogudus. 2012. aastal anti Peterburis välja
venekeelne Ingeri kiriku ajalugu. Toivo Hollo nõustas raamatu
väljaandjaid ja redigeeris selles kajastatud perioodi 1917–1938,
kasutades Soome arhiivis olevaid konsistooriumi protokollide andmeid.
Ajalooline Ingerimaa asub Soome lahe, Narva jõe ja Laadoga järve vahel
ja ingerlasteks peetakse 17. sajandist alates Soomest Ingerimaale
rännanud luteriusuliste soomlaste järeltulijaid, kes elavad praegu peale
Venemaa ka Soomes, Rootsis ja Eestis. Kui Eestis peetakse isureid
eraldi rahvuseks, siis Soomes arvatakse nad ingerisoomlaste hulka.
Eesti Ingerisoomlaste Liitu kuulub nende kodulehe andmeil 10
ingerisoomlaste seltsi, mis tegutsevad Tartus, Tallinnas, Jõhvis,
Rakveres, Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Võrus ning Paides. Kätlin Liimets
