Soome talvesõda ja Ukraina

30. novembri hommikul 1939 ilmusid Helsingi kohale ootamatult üheksa lennukit, tiibadel viisnurgad. Varsti kõlasid sadamas plahvatused ja seejärel ka kesklinnas Rautatientoril. Seejärel tabasid pommid lennujaama ja tehnikakõrgkooli, kus hukkus mitu inimest. Talvesõja esimene päev nõudis Helsingis 200 linnaelaniku elu. Nagu nüüd Ukrainas keskendusid idanaabri rünnakud ka Soomes tsiviilelanike tapmisele. Tol päeval Soomele kallale tunginud armee ülemaks oli Stalin määranud marssal Kirill Meretskovi, kelle käsutada oli üle poole miljoni sõduri. Venelaste ülekaal oli masendav. Elavjõus oli see kolmekordne, kuid lennukeid oli neil 30 ja tanke lausa 200 korda rohkem kui Soomel. Meretskov oli seetõttu oma võidus kindel, lubades Stalinile vallutada Soome 12 päevaga. Meenutame: Pu­tinile lubasid tema väejuhid alistada Ukraina ühe kuni nelja päevaga. Maanteel liikunud 40kilomeetrise kolonni peatasid soomlased hiilgava taktikaga. Kõigepealt pandi selle edasiminek seisma teele langetatud puudega. Siis järgnesid äkkrünnakud kolonnile paljudes kohtades. Valgetes maskeerimisülikondades soomlased lähenesid kolonnile kiiresti suuskadel, pildusid granaate ja Molotovi kokteile soomus- ja muu tehnika pihta ning kadusid sama äkki, nagu olid ilmunud. Sõdureid ja ohvitsere aga tabasid metsast Soome snaiprite kuulid. Rünnakutega jupitasid soomlased venelaste kolonni väikesteks osadeks ehk motti’deks, mida oli kergem purustada. Et vastane täiesti lahinguvõimetuks muuta, hävitasid soomlased sihikindlalt diviisi suuri välikööke, mida oli paksu suitsu järgi kerge avastada. Selle tagajärjel jäid punasõdurid 40kraadises pakases sooja toiduta. Pealegi olid paljudel sõduritel seljas suvevormid, peaaegu täielikult puudusid talvesaapad. 6. jaanuariks oli 44. diviisi olukord nii meeleheitlik, et ülem andis käsu: igaühe pääsemine on tema enda asi. Tagajärg oli paaniline põgenemine, kus talluti üksteist surnuks. Eluga pääses lõpuks ainult 700 meest. Ukraina kindralid ennustanud enne sõda, et kaua nad vastu peaksid. Väga keegi ei uskunud, et üle paari päeva vastu peaksid.

VENE RÖÖV-VALLUTAJATE LÕPP: Purustatud Vene kolonn Suomussalmis Raatte teel 1. jaanuaril 1940.