Nikolail vedas, sest kuna teda tulistasid korraga mitu mõrvarit, siis suri ta kohe. Samuti keisrinna. Lastel nii hästi ei läinud.
Vene ajaloolane Edvard Radzinski, tuginedes mõrvarite mälestustele:
"Tsaari kaks nooremat tütart kükitasid vastu seina toetudes põrandal, kaitstes kätega pead, samal ajal tulistasid kaks meest neile pähe ... Aleksei lamas põrandal, teda tulistati samuti. Preilna (st. toatüdruk - nii nimetasid tema ja ka Jurovski teenijanna Demidovat - Aut.) lamas põrandal, kuid oli veel elus. Siis tormasin mina hukkamisruumi ja hüüdsin, et lõpetagu tuilistamine, veel elavaile tehku lõpp tääkidega.... Üks seltsimeestest hakkas oma ameerika vintsesteri tääki preilnale rinda suruma, kuid tääk oli nüri ega tahtnud kuidagi ihussse tungida Naine haaras kahe käega täägist kinni ja hakkas karjuma. Talle tehti lõpp püssipära hoopidega.
Lõpuks olid kõik üksteist ohvrit põrandal pikali. - vaevu nähtavad läbi paksu suitsu.
Pavel Medvedjev: "Veri voolas ojadena. Kui mina sinna jõudsin, oli troonipärija veel elus - ta oigas. Tema juurde astus Jurovski ja tulistas teda lähedalt kaks või kolm korda. Poiss jäi vagaseks."
Tsekist Medvedjevi poeg: " Kui Pavel Medvedjev tagasi tuli, astus ta maas lamava tsaari juurde ja tulistas oma revolvri tema pihta tühjaks. Nii tegid ka mitmed teised."
Koos nendega hukati ka need vähesed, kes olid keisri perekonna kõrvale jäänud ja soovisid jagada nende saatust – arst Jevgeni Botkin, kammerteener Aleksei Trupp, toatüdruk Anna Demidova ja kokk Ivan Haritonov.
( E. Radzinski. Nikolai II, Tln, 1998. lk. 460 - 461 ) '
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar