See ei ole stsenaarium, vaid strateegiliste õppuste Kavkaz 2016 reaalne kirjeldus. Õppusi on kirjeldanud ka teised allikad ja üldiselt langevad stsenaariumid kokku. Venemaa valmistub palavikuliselt suuremastaabiliseks sõjaks, milles ollakse valmis kasutama ka tuumarelvi. Sõjale ja "Venemaa huvide" kaitsele on suunatud juba hüsteeriliseks muutunud vene siseriiklik propaganda. Eesmärgiks on lõplikult zombistada elanikkond, nagu seda tehti Stalini ajastul. Juulis 2016 suurendas Putin oma dekreediga Vene relvajõude 1 885 231 inimeseni, neist üks miljon on sõjaväelased. Vene armee on nüüd suuruselt teisel kohal maailmas pärast Hiinat (kaks miljonit meest) ja suurem kui USA-l (1,4 miljonit).
Toimuvad lõputud õppused operatiiv- ja strateegilisel tasandil, kus harjutatakse väeliikide ja suurte väekoondiste koostööd pealetungi ja kaitselahingutes. Korrastatakse riigi mobilisatsioonisüsteemi. Käib palavilikuline sõjaväe ümberrelvastamine kaasaegse relvastusega.
Kaitseminister Šoigu teatas septembris, et relvajõud on käesoleva aasta lõpuks 50 protsendi ulatuses relvastatud ja varustatud uue relvastuse, tehnika ja varustusega. Vene sõjatööstus töötab täie pingega. Putin seadis eesmärgi saavutada 2020 aastaks relvajõudude 80 protsendiline (raketivägedes 100 protsendiline) varustatus kaasaegse relvastuse ja tehnikaga. Toimub uute operatiiv- ja strateegilise tasandi juhtimispunktide ehitamine, uute raketisüsteemide ("Jars", "Bulava", "Kalibr" jne) relvastusse võtmine.
Tsiviilkaitse raames valmistatakse praktiliselt kõikides linnades ette varjendeid elanikkonnale ja varusid kriisi olukorraks. Ajaleht "Nezavissimaja Gazeta" raporteeris 30.09.2016, et "Moskva on sõjaks valmis". Kogu pealinna elanikkonnale on sõja korraks varjendid (eelkõige ilmselt metroo näol) ja muu vajalik ette valmistatud. Putin vahetab energiliselt sõjaväe juhtkonda, määrates ametisse noori Tšetšeenias, Ukrainas ja Süürias sõjakogemused omandanud ja end hästi näidanud kindraleid.
Putini suur viha on praegu suunatud eelkõige Ukrainale kui kaasajal Venemaa jaoks kõige ohtlikumale vastasele, kes lammutas diktaatori unistuse impeeriumi taastamisest. Vähegi sobival momendil ta ründab Ukrainat uuesti. NATO puudutamisest ta esialgu hoidub, ootab ära presidendi valimiste tulemused USA-s, ehkki teab, et Lääne-Euroopa on sõjaliselt impotentne ja nõrk vastane. Putin loodab, et USA presidendiks saab Trump oma ebakompetentsuse ja Euroopast kaugenemise poliitikaga. Ülimalt ohtlikuks NATO-le ja meile muutub Putin siis, kui see tõesti juhtub ning kui ta viib lõpule relvajõudude reformi, ehk nelja-viie aasta pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar