Pühapäeval olid meie Vastseliinas sõbrad soomlased külas ja jutlustasid. Mina tõlkisin ja pidasin teenistuse. Pärast oli tavapärane igapühapäevane kirikukohvilaud. Minul oli sügisleer välja kuulutatud ja nõnda olin leerilastega köögis, kõigil kohvitassid ees ja tund oli väga huvitav mõlemapoolselt. Sügisleeris käivad tavaliselt veidi vanemad inimesed ja neil on juba omad küsimused varuks, mida tahavad teada.
Misso kirikus oli lõikustänupüha teenistus. Eliise ei saanud Misso tulla kuna tal oli bändi proov ja ta oli sellest juba ka kaks nädalat varem teada andnud. Püüdsin hommikul helistada Kätlinile, aga ei saanud ühendust. Kätlin oli nädal varem lubanud vajadusel tulla. Läksin siis Misso üksi. Rahvas muidugi ütles, et sellest pole midagi, me laulame ilma saateta. No mina laulsin kõva häälega ees ja kogudus kenasti järele. Pärast teenistust ütles Helgi, et üks koguduse liige on tõsisemalt haige ja hea oleks, kui ma saaksin teda külastada. Ütlesin Helgile, et ega ma täpselt sinna ei oska sõita. Helgi oli kohe nõus kaasa tulema ja teed näitama.
Jõudsime pärast väikest otsimist selle 87. aastase koguduseliikme poole ja tema abikaasa oli rõõmus, et sain tulla neid vaatama. Pool tundi küll rääkisime koguduse elust ja sellega seonduvast. Siis jagasin neile kodust armulauda ja seejärel asusin koduteele. GPS-ile panin kodu peale ja nõnda läbi metsade jõudsin varsti Vastseliina lähistele. Metsa äär enne Vastseliinat oli jahimehi täis. Rauli auto oli ka tee ääres, teda ennast ei näinud tee ääres, naabrimehi ka ei näinud tee ääres. Ju nad olid siis seekord ajajad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar