Ernst Ruben Lagus

Kindralmajor Lagus oma komandopunkti "Piltsu" ees Syväris, 31.8.1943. Ernst Ruben Lagus (12.10.1896 – 15.7.1959) oli Soome jääger kindralmajor, kelle sõjaväeline karjäär algas 1915. aastal, kui ta läks Saksamaale sõjaväelist väljaõpet saama Kuninglikus Preisimaal 27. Jäägripataljoni. Ta võttis osa lahingutest Esimeses maailmasõjas Saksamaa idarindel, Misse jõel, Riia lahel ja Aa jõel. Veebruaris 1918 naasis Lagus jäämägede pearühmaga aurikul Arcturus Vaasasse ja alustas oma c arer sisse Soome valgete armee ja kuulus muuhulgas. Tampere vallutuses 1918. aasta kevadel. Talvesõjas teenis Lagus Kannase armee hooldusülemana ja võttis osa ka lahingutest vt. eesliini komandörina. Pärast jätkusõja puhkemist 1941. aasta suvel sai Lagos käsu oma 1. Jäkäri malevkond ja Aunuse Karjalas vaherahu ajal Saksamaalt õpitud välksõda ellu viia. Lagus osales Petroski sissetungil ja selle tulemusena autasustati teda üldise edutamisega. Ründesõjas oli Lagose maine väga kõrgeks tõusnud, nii et ta määrati 1942. aasta suvel asutatud soomusdiviisi komandöriks, see oli Soome soomuskindrali kangelaslik lugu. Lagose juhitud divisjon moodustas ehk Soome kõige tabavama meeskonna ja mängis muuhulgas keskset rolli 1944. aasta suve ägedates vastupanulahingutes. Lapimaa sõjast võttis osa ka soomusdiviis. Sõjaväeteenistuse tõttu on ta nimeks saanud Mannerheimi risti rüütel nr 1. "Kaitseväe juhataja nimetas 22.7.1941 Mannerheimi risti rüütliks kolonel Ernst Ruben Lagose isikliku vapruse ja sõjategevuse eest, mis viisid suurepäraste tulemusteni. " Lagost peetakse endiselt üheks olulisemaks väejuhiks, kelle pärand elab Soome soomusvägede seas endiselt edasi. Soomuskindral Ruben Lagus on maetud Helsingisse Hietaniemi kalmistule. •••••••• Kindralmajor Lagus oma komandoposti "Piltsu" ees Syväris, 31. augustil 1943. Ernst Ruben Lagus (12. oktoober 1896 – 15. juuli 1959), paremini tuntud kui Ruben Lagus oli Soome kindralmajor. Lagus oli ühes Soome Jaegeri vägedest, kes treenis ja võitles Kuninglikus Preisi 27. Jägerpataljonis (1915-1918) IIWI ajal ning nägi lahinguid Misse jõel, Riia lahel ja Lielupe jõel. Lagus naasis Jägeri väeosaga Saksamaalt Vaasasse 25. veebruaril 1918, liitudes valgete poolel Soome kodusõjaga. Talvesõja ajal vastutas Lagus Karjala Isthmusel võitlevate Soome vägede varustamise eest. Jätkusõjas oli ta esmalt 1. Jäägribrigaadi komandör ja 1942. aasta juunis tehti temast vastloodud Soome soomusdiviisi komandör. 1944. aasta suvel juhtis ta divisjoni suure eduga Karjala Isthmuse otsustavates lahingutes, kus soomusväelased mängisid suurt rolli suure kaitsevõidu saavutamisel. Ta oli esimene sõdur, kes sai 22. juulil 1941. aastal Mannerheimi ristiga autasustatud. Oma motivatsioonis preemia saamiseks rõhutas ülemjuhataja Laguse isiklikku julgust ja edukat tegutsemist. Ruben Lagus on maetud Helsingis Hietaniemi kalmistule.