Laupäeval, 11.oktoobril 2003 tähistas oma 85. sünnipäeva paljudele Valga elanikele tuntud mees Juhan Teder, kes on aastaid olnud Valga linnavolikogu liige, üks siinse Kaitseliidu taastajaid, aktiivne eestvedaja lugematuis ettevõtmistes Eesti Vabariigi taastamise nimel. Juhan Tederit oli saabunud õnnitlema paljude teiste hulgas Isamaaliidu esimees Tunne Kelam, kes tänas üleantud aukirja kaudu Juhan Tederit “innustava eeskuju, isamaalisuse, truuduse, püsivuse ja kodanikualgatuse eest paljudel võitlusrinnetel”.
Tunne Kelam meenutas, et sai Juhan Tederiga kokku esmakordselt ligi kolmkümmend aastat tagasi oma ristiisa pastor Harri Haameri kodus Mustlas. Juba esimene mulje sellest mehest ja tema uskumatust elukäigust oli nii ere, et tekkis siiani kestev imetlustunne, lugupidamine ja sõprus, meenutas Tunne Kelam. “Olen harva oma elus kohanud nii ustavat sõpra, kelle peale võid alati loota”.
Paistust pärit talupoiss jõudis enne okupatsiooni algust Eesti kaitseväkke allohvitserina. Põgenenud Saksa armeest hakkas ta toimetama eesti vabatahtlikke üle lahe Soome, pahatihti sakslaste kuulirahe all. 1944. aasta augustis naasis soomepoiss Juhan Eestisse ja võitles Tartu all pealetungiva Punaarmee vastu. Sügisel 1944 pinnis nõukogude julgeoleku ülekuulaja Juhanit korduvate küsimustega: palju sa meie omi tapsid? Juhanile lõpuks kihvatas ja ta paiskas vastu: ega ma täpset arvu ei tea, aga maa oli ikka must, mõnes kohas laibad hunnikuis! Uurija krahmas laualt marmorist kirjapressi ja lõi sellega Juhani esihambad sisse. Soomepoisil läks omakorda silme ees mustaks ja punaseks – ta haaras oma tabureti ning lõi uurija sellega hunnikusse. Juhan toibus tükk aega hiljem üksikkongis, pärast seda kui tosin tursket Pagari-selli olid teda jalgade ja rusikatega tümitanud.
Juhani kannatustetee viis külma polaarvööndisse. Pärast uusi metsikuid peksmisi ja maa-alust tööd saadeti ta invaliidina ühte Uurali laagrisse. Seal hakkas otsiva vaimuga mees ise keha ja hinge ravima. Ta alustas külma vee protseduuridega ning Uue Testamendiga. Mõlemad – nii puhas vesi kui evangeelium - olid luksus, mille kasutamise eest tuli maksta osaga päevasest leivanormist. Kuid püsivus ja vaimse elu allikate avastamine aitas. Tõsi, kodumaale saabus Juhan veel kahe karguga. Eestis tutvus ta sümpaatse medõega ning enne laulatusele minekut otsustas kargud nurka heita.
Sellest ajast on Juhan Teder käinud oma eluteed ilma abivahenditeta, sirgeselgselt ja püstipäi, valmis alati tõe ja õiguse eest välja astuma. Ta ehitas Valgas endale maja, peresse sündis kolm tütart. Kui aastal 1985 teda viimast korda Valga julgeolekusse kutsuti ning püüti sundida tunnistusi andma põrandaaluste ringide kohta, mille eestvedajaid oli Tunne Kelam, siis küsis noor KGB ohvitser irooniliselt: kas Te ikka veel loodate Eesti Vabariigi saabumist? Juhani vastus kõlas: mina olen vana mees, võib-olla minu silmad seda ei näe. Kuid Teie saate seda kindlasti nägema.
Sellest “vana mehe” hetkest on möödas 18 aastat. Juhan Teder oli 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaid, kodanike komiteede tulemusrikkamaid registreerijaid, Muinsuskaitse Seltsis kaasalööjaid, Kaitseliidu taasloojaid, poliitvangide tegevuses osalejaid, valmis igal pool kätt külge panema. Euroopa Liidu rahvahääletuse eel polnud Juhanil mingit probleemi: valik on kas Ida või Lääs. Tema toetas Läänt.
Juhan Tederi teadlik elu on kulgenud tema enda sõnul Jumala juhtimisel. Eesti riik saab olla edukas ja püsiv kui kodaniku elu on kooskõlas piiblitõdedega. Seda ei väsi Juhan kordamast ka sünnipäeval. Oli tore tõdeda, kuidas Valga linnajuhtide, majandusminister Atoneni, kaitseliitlaste ja kirikuesindajate tunnustus viimastel aastatel üksinduse all kannatanud vana võitlejat kosutas ja lausa noorendas.
Külliki Kübarsepp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar