neljapäev, 29. mai 2014

Tänane päev

Hommikul helistas Andres, et nad Orvoga tulevad surnuaiale tormis murdunud puid maha lõikama. Panin tööriided selga, langetuslabida autosse ja sõitsin surnuaiale. Enne helistasin veel hooldekodussse, et pean seal teenistuse kunagi lähemal ajal, aga täna vist ei jõua kella 11. Tõstukit ei saa siinkandis siis kui sina tahad, vaid siis kui töömehel on aega. 
Sõitsin surnuaiale ja mehed olid juba platsis. Seekord oli päris mitu puud pooleks murdunud. Mõned inimesed on väga aktiivsed ja ei anna teada, et hakkavad ise lõikama. Seekord olidki ühe hauaplatsi valdajad aktiivselt tegutsenud. Oma platsi pealt pooleksmurdunud puu osa ära jupendanud ja nüüd oli murdunud tüve palju raskem langetada. Panime mitu puud alla, et kui jäme kase tüvi langeb, siis ei ole kukkudes kahjustus väga suur. Meil oleks palju parem olnud langetada tüvi murdunud ladva peale. Kask on surnuaiale kõige vähem sobilik puu, kuna saab kiiresti küpseks ja mitmed haigused teevad tüve hapraks. Jäme tüvi langes nii tugeva löögiga vastu maad, et alla pandud puud vajusid maa sisse ja tüve otsa lõi umbes 20 cm sügavusele maa sisse.
Saime ikka kenasti tõstukiga ligi tulla ja lõigatud puud peale tõsta. Edasi tuli hakata pooleks murdunud puid langetama. Õnneks ei olnud seal värskeid kalmusid ja sai päris kiiresti puud maha. Andres, vana metsamehena oskab ohtlikke puid kenasti langetada. Kurtis, et surnuaiavaht oli tänagi hommikul enne minu tulekut tulnud targutama, kuidas ja kuhu langetada, aga füüsika seadusi mees ei tunne. Veel oli üks pärn, millel oli suur oks murdunud, vaja maha langetada. Pärnast sai koorma puid. Nüüd võib minu pärast talv tulla, sest puukuur on puid täis ja ülejärgmiseks talveks on ka suur virn puid valmis lõikamiseks ja lõhkumiseks. Koju jõudsin kell 17.30


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar