Valgest suhkrust, kunstlikest lisaainetest ja poolfabrikaatidest loobumine ning koduste roogade juurde tagasi tulek muudab rüblikud rahulikumaks ja tõstab ka nende intelligentsustaset.
Laste toitumine on viimastel aastatel muutunud möödapääsmatuks teemaks,” rääkis Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliinikus töötav Kai Teeäär Ärma talus korraldatud väiketootjate ja kokkade kohtumisel.
Kliinilise psühholoogina puutub Teeäär kokku lastega, kellel on psüühikahäired. Mõni aasta tagasi avastas ta toitumise ja psüühikahäirete vahelise seose. “Ei ole võimalik saada tervet psüühikat, kui toitume rämpsust,” käis psühholoog välja karmi väite.
Tema sõnul tuleb toit ja selle kvaliteet kõige sagedamini jutuks hüperaktiivsuse puhul. “Kui ma ülikooli lõpetasin, siis sellist nähtust ei tuntud,” märkis ta. “Tänapäeval on poiste seas iga kümnes hüperaktiivne.”
Keskmiselt on igas klassis üks hüperaktiivne noormees, kes enamasti segab õppimist. Selliste noorukite puhul on koolist väljalangemine väga suur ning täiskasvanutena töökohal mittepüsimine ja töötuse määr kõrge. Lisaks veel enesehävituslik käitumine, depressiivsus ja meeleoluhäired.
Pealegi satuvad hüperaktiivsed rohkem autoavariidesse, neil on rohkem traumasid ja rohkem seadusega pahuksis olemist. “Valikutega, mis lapseeas tehtud, mõjutatakse kogu elu ja meie maksame selle kinni,” tõdes arst.
Suhkur tekitab isegi viha
Hüperaktiivsust on aga võimalik vältida või vähendada. Tuleb vaid jälgida, mida lastele süüa anda ja mida mitte.
“Hüperaktiivsuse ja toidule lisatavate sünteetiliste magus- ja värvainete seose osas vaidlust enam ei käi,” tõdes psühholoog. “Võib-olla vaid koguste osas.”
Lisaks seostatakse toidu kvaliteediga ka bipolaarset häiret, mille puhul on meeleolu väga kõikuv – ülemäärasest elevusest täieliku apaatiani.
“Mulle on saanud selgeks, et vanemad oskavad neid lapsi kasvatada ja piire seada,” tõdes Teeäär. “Pigem on asi selles, mida süüakse, kui tihti ja kui pikki pause jäetakse.”
Ta viitas ka uuringule, mille kohaselt seostub maiustamise ehk kiirete süsivesikute manustamise hulk lapsena väga tugevalt äkkviha ja vägivaldsusega täiskasvanueas.
Nii tuli välja 2009. aastal ajakirjas The British Journal of Psychiatry avaldatud Suurbritannia teadlaste uuringust. Selles osales üle 17 000 inimese, kes olid sündinud ühel aprillinädalal aastal 1970.
Neid uuriti 5, 10, 16, 26, 30, 34 ja 42 aasta vanuses. Selgus, et üle kahe kolmandiku uuritavatest, kes olid 30–34aastaselt seotud vägivaldsete kuritegudega, olid lapsepõlves söönud peaaegu iga päev kondiitritooteid.
Küsimus pigem liialdamises
Mullu avaldatud Kanada ja Suurbritannia ülikoolide teadlaste uuringust ilmnes aga, et sellest, kui palju väikelapsed maiustavad ja kui vähe köögivilju söövad, sõltub nende hilisem IQ.
Ligi 4000 lapse toitumist jälgiti 3, 4, 7 ja 8,5 aasta vanuselt. Selgus, et suure rasva- ja suhkrusisaldusega menüü puhul oli laste IQ 8,5 aasta vanuselt langenud ja tervisliku toidusedeli puhul tõusnud.
Toitumisspetsialist professor Mai Maser tõdes, et liigne maiustamine võib olla üheks hüperaktiivsuse lisateguriks, kui on olemas eelsoodumus. Aga tegureid on teisigi. Nii polnud ta Teeäärega päris nõus. “Mõõdukus ei tee midagi, küsimus on pigem liialdamises.”
Eesti toitumissoovitused on praegu koostamisel, kuid näiteks Põhjamaade ja ka Ameerika omades on Maseri sõnul lubatud 10% süsivesikutest saada rafineeritud suhkrust.
“Probleem on selles, et ostetakse palju pooltooteid, näiteks ketšupit ja leiba, kuhu on suhkrut juba lisatud,” tõi professor välja. Kui süüa lisaks magusat, võib liiale minna.
“Tehke kodus toitu, siis on teada, mida ja kui palju lisate,” soovitab Maser. “Ärge elage ainult poe valmistoitude peal!”
Vanemad, jälgige lapsi!
Lapsevanem Margit Pikmets-Pilt tunnistab, et ta pojad olid suured rahmeldajad, aga pärast seda, kui nad hakkasid lasteaias mahetoitu sööma ja kodus vahetati poolfabrikaadid ise tehtud toidu ning valge suhkur roosuhkru vastu, muutusid hulga rahulikumaks.
Ka Rosma lasteaias on kasvatajad tähele pannud, et valgest suhkrust loobudes on lapsed vähem haiged ja ka rahulikumad. Tõsi, oma osa on siin tõenäoliselt ka Waldorf-pedagoogikal.
Rosma lasteaia õpetaja Heli Kudu unistab sellest, et nende tähelepanekute osas saaks viia läbi üle-eestilise uuringu. Siis saaks need väited teadusliku kinnituse või ümber lükatud.
Ta on veendunud, et rafineeritud suhkruga liialdamine soodustab hüperaktiivsust. Näiteks kui lapsed on nädalavahetusel sünnipäeval käinud ja palju magusat vitsutanud või jõulude ajal tohutus koguses komme söönud, lähevad nad täitsa pööraseks.
Kudu soovitab vanematel jälgida, kas ja kuidas maiustused mõjutavad nende laste käitumist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar