Misso surnuaiapüha

Mitu aastat on räägitud mulle, et kas oleks võimalik Misso surnuaiapüha pidada Misso kodukandi päevade ajal ja pühapäeval. Paaril aastal on kodukandi päev alanud kirikust jumalaorjusega. Sel aastal ka räägiti sellest, aga õnneks natuke varem kui teistel aastatel. Pakkusin välja, et kodukandipäev võiks alata surnuaiapühaga laupäeval. Nii tegimegi. Rahvast oli veidi vähem kui tavaliselt, aga päris hästi. Ara oli seekord kes sai tulla mängima. Väga toredad koguduseliikmed olid Pärnust, Avinurmest, Tartust, Tallinnast, Harjumaalt jne. kohale tulnud. Endale tundus, et seekordne jutlus läks päris hästi kohale. Armulaualisi oli ka päris kenasti. Kalmer oli oma autoga tulnud ja seekord olin kaassõitja rollis. Raul helistas reedel pärastlõunal, et auto on värvitud, aga tagumise ratta laager ja muud tööd veel tegemata. Kas tulen järgi ja toon esmaspäeval remonti tagasi või hakkavad tagumist laagrit vahetama. Lootsin Kalmeri peale, et ehk ikka jõuab nagu lubas. Jõudis reede õhtul pärast kella 23 Tallinnast koju.

Aarne oli ka Soomest öösel koju jõudnud, kolm tundi maganud ja hakkasid Misso poole Rita ja lapselapsega tulema.

Pärast istusime Aarne ja Ritaga veidi pastoraadis, siis tulid ühed matuselised.