Mälestades

Nüüd mälestades seiskem palja päi: mis võet meil, meenutagem ja mis meile jäi. Kõik lootused ja surma vahesein - see hoiab püsti meid: meid liidab püha lein. Me mure - kodu - seiskem selle ees kui elav müür, nii noorik, rauk kui mees. Arm selle mulla vastu rinnast rinda käib, kus puhkab meie hõim, kus kasvab meie leib. Meilt palju võetud - siiski meile jäi me uhkus, au ning viha: seiskem püsti päi! Marie Under