Merike Maemets kirjutab FB´s

„Kuna Anu Välba otsustas pühapäeva hommikut alustada koroonateemadel, siis võtan sabast kinni. Saates oli põnev intervjuu eesti teadlase, biomeditsiinitehnoloogi Mart Ustaviga, firmast Icosagen, kes on viinud lõpusirgele, teinud esmased kliinilised uuringud, koroonaravimi valmistamiseks. Ustavi sõnul on ravim sisuliselt valmis, puudu on 50 miljonit eurot, mida on korduvalt ka valitsuselt palutud. Unikaalseks teeb ravimi see, et see on välja töötatud just eestlaste endi geenibaasil. Ehk mõeldud eriti hästi toimima ju meil. Raha pole Icosagenile aga leitud. Ja nüüd tekkis kohe õige mitu küsimust nii ajakirjandusele, valitsusele, meedikutele kui filosoofidele: 1. Vaktsiinide eelostuks, kui polnud veel aimatagi, kas üldse ja kuidas vaktsiinide toimivus on, eraldas valitsus 1,5 miljonit eurot. (ajakirjanduse andmetel).Eelostuks, toimet teadmata. 2. PCR testimise problemaatilisust ja märkimisväärset valepositiivsete osakaalu on eelmise aasta lõpus tunnistanud WHO, selleks kõikidele riikidele märgukirja saatmisega kus oli soovitus testimise metoodika muutmiseks. Väga paljud, ka Harvardi, Standfordi taustaga meditsiiniteadlased ning Eesti oma biokeemikudki on tähelepanu juhtinud, et senine testimine(metoodika) võimaldab testida positiivseks nii gripihaigeid kui isegi mitte-inimesi. Ometi just testimine on see, mis sunnib Anu Välbat karjatama saates "oi meil on ju nii kohutav ja laienev epideemia". Testimismeetodi parandamisega on tõenäosus, et epideemia kahaneb haiguspuhanguks, vähemalt Eestis. Testimiseks eraldas valitsus selleks aastaks veel 150 miljonit eurot. 3. Finantskoormuse arvestuse kontekstis Eesti maksumaksjale- mis on meile suurem ja problemaatilisem kulu kogu ühiskonnale, kas aastaid aegavõttev enam vähem kõikide inimeste vaktsineerimine , mis lisaks ajale ka rahalises mõttes on ülisuur kulu. Või ravimi lõplikuks valmimiseks, suhteliselt väikese rahasüsti eraldamine, kus tulemuseks on see, et ravimit kasutataksegi neil, kellel seda vaja on- ehk haigetel. Keda on meil üleüldse (nii rasked kui kerged juhtumid) ca 0,2% rahvastikust. 4. Globaalses mõttes ka sarnane küsimus- kui Mart Ustavi sõnul "mobiliseerus kogu farmaatsia-ravimitööstus vaktsiine tootma", siis miks ei mobiliseerunud seesama tööstus ravimit tootma, mis oleks täpselt sihitud neile, kellele seda tegelikult vaja on, miks maksaks miljardeid raha vähem maksumaksjatele üle terve maailma? Võiks arvata, et oleks olnud vägagi jõukohane ülesanne, kui isegi meie pisikeses Eestis leidub tarku mehi, et pärisprobleemidele pärislahendusi leida. 5. Lisaks- tulevaste perioodide maksumaksja kulu peale mõeldes- kui näiteks Moderna kliinilistel uuringutel väidetavalt selgus, et ca 20% vaktsiinisaajatest vajas kõrvalmõjude tõttu haiglaravi, samas kui koroonaga satub haiglasse 0,2% inimesi- siis kui palju läheks selle vaktsiini kõrvalmõjude ravimine tulevikus maksumaksjale maksma?USAs raporteeritakse üha kiirenevas temapos erinevatest kõrvalmõjudest ja surmadest, seega seda vaadet asjale ka pisendada ei tohiks. 6. Ahjaa, uuringutest rääkides, kui Icosagenil on kliinilised uuringud tehtud, siis vaktsiini oleme ostnud samuti sisuliselt kliiniliste uuringute pealt. Nüüd muidugi, inimeste vaktsineerimislainega, uuringud kõrvaltoimete ja muu osas alles kestavad. Seega ei peaks Icosagenile raha eraldamata jätta ettekäändega, et "vaid" kliinilised uuringud valmis. Andke Icosagenile näpuotsaga raha ja likvideerige paanika 🙂Mõni riik võiks innovaatilisem, targem, mõistlikum- aga ka finantsvõimekam on kui globaalne kiljatus "oh õudu, meil on pandeemia".”