Vaga Siluan oli seisukohal, et tuleb palvetada kogu maailma ja iga inimhinge eest: „Meil peab olema üksnes see mõte – et kõik pääseksid.“ Kord tuli vaga Siluani juurde keegi erakmunk, kes ütles: „Jumal karistab kõiki jumalatuid. Nad põlevad igaveses tules.“ Erakule valmistas see mõte varjamatut naudingut. Kuid staarets Siluan vastas talle vaimuliku murega: „No ütle mulle, palun, kui sina pääsed paradiisi ja näed sealt, kuidas keegi põleb põrgutules, kas sa oled rahulik?“ – „Aga mis parata, nad on ise süüdi,“ vastas erak. Siis tähendas staarets suure kurbusega: „Armastus ei suuda seda kannatada… Tuleb palvetada kõigi eest.“
Vaga Siluan ei pooldanud Origenese õpetust, kuid mõte patuste piinadest põrgus oli talle talumatu. Just seepärast pidas ta vajalikuks uskuda kõigi inimeste pääsemise võimalusse ja palvetada selle eest. „Ja ta palvetas tõepoolest kõigi eest,“ kirjutab tema biograaf. „Tema hing kannatas, teades, et inimesed elavad Jumalat ja Tema armastust tundmata, ja ta palvetas sügavalt… elavate ja surnute, sõprade ja vaenlaste, kõigi eest.“"
Metropoliit Ilarion, Usu saladus, 353-354
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar