Kes on mu ligimene ja kes on mu vaenlane?
Kas arst, kes mulle kord nädalas üle kümne nõela kehasse torgib, on mu ligimene või hoopis mu vaenlane?
Kunagi ammu, esimese Eesti ajal oli käibel üks mõistujutt:
Ühel külmal talvehommikul otsis üks näljane varblane uulitsal endale kõhutäidet, Külm tegi nõrkenud linnule aga liiga ja ta uinus sinna, kus ta oli. Alanud lumesadu kattis ta lumevaibaga. Läks pisut aega edasi ja uulitsat pidi liikunud hobune läkitas oma ülejäägid otse lume all oleva varblase suunas, Saabunud soe kostitus sulatas lund ning soojendas ka selle all oleva varblase taas ärkvele. Linnuke hakkas siutsudes ennast liigutama ja lumest välja siplema. Siutsumist juhtus kuulma aga lähedalt mööduv kass, kes linnukesele appi ruttas, selle kõigi teda siianikatnud kihtide alt välja aitas ja seejärel isukalt nahka pistis...
Loo moraal oli siis selline, et: Mitte igaüks, kes sind täis laseb, ei ole su vaenlane!
Mitte igaüks, kes sind puhtaks kraabib, ei pruugi olla su sõber.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar