9.juuli 1919

9.juuli on Ingeri iseseisvuse päev. 100 aastat tagasi, 9.juulil 1919 50. kilomeetri kaugusel Peterburist Raudus kuulutati välja Põhja Inkeri Vabariik. Uue vabariigi elanikel oli asutatud Põhja Inkeri ajutine komitee ja kuulutati välja riigi sõltumatuse idee.
Oma lühikese eksistentsi aja jooksul Põhja Ingeri Vabariik suutis saada kõik sõltumatu riigi tunnused: vapp, lipp, hümn, armee, sõjaväe vorm ja sõjaväe autasud, kohus, ajaleht, post ja postmargid. Vabariik võttis kasutusele XVI sajandi vapi, mis oli algselt Ingeri jalaväe ševronil (sümboolikal), mille asutas kõigepealt Vene keiser Peeter I. Selle embleemi alusel loodi samal aastal Ingeri lipp kollasel tausta punase-sinise ristiga.
Põhja-Ingeri Vabariik asus Karjalast lõunas praeguse Leningradi oblasti Priozerski (Käkisalmi) ja Viiburi ning oli vaid umbes 30 ruutkilomeetrit. Riigi ajutine pealinn oli Kirjasalo küla, Lempaala kihelkonnas. Tegelik vabariigi juht oli Põhja-Ingerimaa rügemendi juht ja endise tsaariarmee ohvitser Yrjö Elfvengren.
Põhja-Ingeri rügement ründas korduvalt Petrogradi, kui ebaõnnestunult. Kuid just see ründamine põhjustas selle, et Vladimir Lenini nõukogude valitsus lahkus linnast salaja ja põgenes Moskvasse. Samal ajal edenes olemasolev Lääne-Ingeri rügement Eestist Petrogradi suunas ja oli valmis liitma endist Vene impeeriumi pealinna. Soome armee ülemjuhataja Karl Gustav Mannerheim tegi ettepaneku, Vene valgete jõudude ülemjuhataja admiral Koltšak aitaks Ingerimaa rügementi võtta linna, kuid ta ütles, et ta pooldab "ühtset ja jagamatut Venemaad", isegi ei tunnustanud Soome ja Eesti iseseisvust ega tunnusta kunagi Ingerit.
Põhja-Ingeri väike vabariik hoidis kahe aasta jooksul Vene valgete ja punaste vägede vastu perimeetri kaitset. Yrjö Elfvengreni vägesid ei purustatud - vabariik lakkas olemast kokkumängu ja reetmise tagajärjel. 1920. aasta Tartu rahulepinguga sai Ingeri territooriumist Nõukogude Venemaa osa. Ingeri lipu tõstmine Peterburi vastu lükati ajaloos edasi parematele aegadele. Vabariigi lahingulipu all, mis on langetatud pärast kapituleerumist ja Põhja-Ingeri rügemendi lahkumist Soome, hoitakse nüüd Helsingi sõjaväemuuseumis ja ootab oma kodumaale naasmist. Eelmisel aastal tähistasid Leedu, Läti ja Eesti oma sajandat sünnipäeva. Ingeri oli neljas sõltumatu Balti Vabariik. Ja vabaduse leek, mis põles 100 aastat tagasi, põleb Ingerimaal ka nüüd. Me ei ole midagi unustanud! Me mäletame! Elagu Ingerile! Ingerimaa saab vabaks! (tõlge vene keelest)

Põhja-Ingeri postmargid

Ingeri lipp

Ingerimaa vapp

Põhja-Ingeri (helekollane on Ingerimaa)