teisipäev, 7. august 2018

Kõrge tunnustus Soomest

http://www.eestikirik.ee/korge-tunnustus-soomest/

Kõrge tunnustus Soomest

01.08.2018 | | Rubriik: Esileht


 

Ingeri Vapimedali pälvinud Toivo Hollo Lahtis tänukõnet pidamas. Erakogu
14. juulil võttis Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo Soomes Lahtis Mukkula kirikus vastu Soome Ingeri Kultuurifondi kõrge tunnustuse – Ingeri Vapimedali.
Õpetaja Toivo Hollo, kes on isa poolt rahvuselt isur, ütles Eesti Kirikule, et oli väga liigutatud sellisest kõrgest tunnustusest: „See on väga auväärne. Pidasin korraldajate palvel ka tunnustuse saanute poolt tänukõne.“
Vapimedali üleandmine toimus Soome Ingeri Seltsi suvepäevade raames Lahti Mukkula kirikus, kuhu oli kogunenud 270 ingerlast. Peeti kõnesid, esinesid koorid Skuoritsast ja Viljandist. Kohal oli ka Ingeri kiriku piiskop Peterburis Aarre Kuukauppi. Ingeri Vapimedali andis viiele nominendile üle Ingeri Kultuurifondi juhataja Antti Kokkinen. Toivo Hollo oli ainuke tunnustatute seas, kes pärines väljastpoolt Soomet.
Ta pälvis tunnustuse aastatepikkuse töö eest ingerlaste heaks. Olles 1988. aastast Ingeri Seltsi liige, hakkas ta 1990. aastal Võrus pidama soomekeelseid jumalateenistusi. Alguses tegi seda koos praost Armand Leimanniga, hiljem iseseisvalt. Praegu toimuvad soomekeelsed jumalateenistused Võru haigla hooldekodus, kuhu lisaks hoolealustele koguneb teisigi ingerlasi. Ingerlasi on ta teeninud ka Petseris ja Pihkvas.
Autasustatu on kirjutanud usuteaduse instituudi lõpetamisel lõputöö, mis käsitles Ingeri kiriku ajalugu. 2011. aastal ilmus õpetaja Hollo täiendatud lõputöö koos lisaartiklitega Harri Mõtsnikult, Paul Saarelt ja Tiit Salumäelt raamatuna „Ingeri kiriku ristitee“. Väljaandja oli EELK Narva Aleksandri kogudus. 2012. aastal anti Peterburis välja venekeelne Ingeri kiriku ajalugu. Toivo Hollo nõustas raamatu väljaandjaid ja redigeeris selles kajastatud perioodi 1917–1938, kasutades Soome arhiivis olevaid konsistooriumi protokollide andmeid.
Ajalooline Ingerimaa asub Soome lahe, Narva jõe ja Laadoga järve vahel ja ingerlasteks peetakse 17. sajandist alates Soomest Ingerimaale rännanud luteriusuliste soomlaste järeltulijaid, kes elavad praegu peale Venemaa ka Soomes, Rootsis ja Eestis. Kui Eestis peetakse isureid eraldi rahvuseks, siis Soomes arvatakse nad ingerisoomlaste hulka.
Eesti Ingerisoomlaste Liitu kuulub nende kodulehe andmeil 10 ingerisoomlaste seltsi, mis tegutsevad Tartus, Tallinnas, Jõhvis, Rakveres, Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Võrus ning Paides.
Kätlin Liimets

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar