Malle Pärn:
Vaatasin ka seda skandaalisaadet. Korduses. Kurb, et niimoodi raisatakse kallist aega. Oleks ju võinud kutsuda saatesse haritud asjatundjad, ja saatejuhiks oleks ilmselt võinud olla näiteks Markus Järvi, kes oleks osanud esitada mõistlikumaid küsimusi.
Minule oli täiesti uskumatu, et üks luterlik vaimulik võis pidada
sellise sektantliku “äratuskõne” nende vastu, kes püüavad kaitsta
perekonna ja abielu tähendust.
Annika Laats meenutas, et Jumal paneb vastu suurelistele, kes ennast õigeks, teistest paremaks peavad. Ometi esines ta ise tele-eetris just sellise inimesena, kes ENNAST peab paremaks ja õigemaks kui neid, kes nii-öelda teiselpool rindejoont on. Seda väljendas tema kehakeel, üleolev muie ja pearaputus, nagu oleks ta kuulnud midagi lootusetult lolli. Ometi olid Arne Hiobi argumendid tunduvalt arukamad kui tema tundelised loosungid. Ja loomulikult õhkas terve stuudiotäis süüdistajaid temaga kaasa.
Kummaline on see, et inimesed sageli teiste juures kipuvad halvustama seda, milles nad ISE eksivad.
Kas ei ole suureline see vaimulik, kes kahtleb kiriku seisukohas ja astub sellele avalikult vastu? Nii olulises asjas nagu moraaliküsimus, seksuaalse puhtuse küsimus? Ja juba võrdleb ilmalik meedia teda Lutheriga, pidades endastmõistetavaks, et ühiskonna allutamine homoideoloogiale tähendab progressi? Luther sõdis patu vastu, püüdis kirikut puhastada kahtlastest lisanditest, Annika Laats KAITSEB pattu, tahab patu inimõiguseks kuulutada, seega püüab kirikusse kahtlasi lisandeid sisse tuua. Võtab Jumalat väga tõsiselt? Eks me kõik vist tahame seda enda kohta uskuda. Miks ta arvab, et Arne Hiob ei võta Jumalat tõsiselt? Miks ta ei kuula, mida Arne Hiob räägib?
Lausega: “Vaatan teid ja mõtlen, miks te seda teete” kuulutas ta ju tervele Eestile, et Madison on paha ja kuri ja tema, Annika Laats on ülluse ja õilsuse kehastus. Ta oli endaga ülimalt rahul. Tema on ÕIGE. Täpselt nagu see variser, lõi ta endale vastu rinda ja tänas Jumalat, et ta ei ole niisugune tölner, nagu Madison ja Hiob.
Ent ka teda vaatasid selles saates väga paljud inimesed täpselt sama küsimusega. Mina sealhulgas.
Annika Laats meenutas, et Jumal paneb vastu suurelistele, kes ennast õigeks, teistest paremaks peavad. Ometi esines ta ise tele-eetris just sellise inimesena, kes ENNAST peab paremaks ja õigemaks kui neid, kes nii-öelda teiselpool rindejoont on. Seda väljendas tema kehakeel, üleolev muie ja pearaputus, nagu oleks ta kuulnud midagi lootusetult lolli. Ometi olid Arne Hiobi argumendid tunduvalt arukamad kui tema tundelised loosungid. Ja loomulikult õhkas terve stuudiotäis süüdistajaid temaga kaasa.
Kummaline on see, et inimesed sageli teiste juures kipuvad halvustama seda, milles nad ISE eksivad.
Kas ei ole suureline see vaimulik, kes kahtleb kiriku seisukohas ja astub sellele avalikult vastu? Nii olulises asjas nagu moraaliküsimus, seksuaalse puhtuse küsimus? Ja juba võrdleb ilmalik meedia teda Lutheriga, pidades endastmõistetavaks, et ühiskonna allutamine homoideoloogiale tähendab progressi? Luther sõdis patu vastu, püüdis kirikut puhastada kahtlastest lisanditest, Annika Laats KAITSEB pattu, tahab patu inimõiguseks kuulutada, seega püüab kirikusse kahtlasi lisandeid sisse tuua. Võtab Jumalat väga tõsiselt? Eks me kõik vist tahame seda enda kohta uskuda. Miks ta arvab, et Arne Hiob ei võta Jumalat tõsiselt? Miks ta ei kuula, mida Arne Hiob räägib?
Lausega: “Vaatan teid ja mõtlen, miks te seda teete” kuulutas ta ju tervele Eestile, et Madison on paha ja kuri ja tema, Annika Laats on ülluse ja õilsuse kehastus. Ta oli endaga ülimalt rahul. Tema on ÕIGE. Täpselt nagu see variser, lõi ta endale vastu rinda ja tänas Jumalat, et ta ei ole niisugune tölner, nagu Madison ja Hiob.
Ent ka teda vaatasid selles saates väga paljud inimesed täpselt sama küsimusega. Mina sealhulgas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar