neljapäev, 15. oktoober 2015

Demokraatia

Demokraatia peaks tõlkes just nagu rahva võim tähendama. Et rahvas otsustab. Ka vanas Roomas öeldi, et rahva hääl on jumala hääl. Aga kuidas on selle rahvaga meil? Isegi meie esindusorgani, riigikogu valimised on sedasi seatud, et tänu häälte ülekandmise hookuspookusele mitu tuhat häält võitnud populaarsed ja tuntud isikud jäävad ukse taha, see-eest on sisse saanud aga nii mõnedki mõnekümne häälega poliitbroilerid. Või referendumid, millal meil viimane referendum korraldati? Väga-väga ammu igatahes. Läänes korraldatakse rahvahääletusi märksa sagedamini, Šveitsis veel eriti. Aga meil? Meil on ühelt poolt loll ja tume rahvas, kes mitte kui midagi ei taipa ning seega mitte midagi teadma ei peagi. Teisalt on aga seltskond geniaalseid ja ülikompetentseid tarku isakesi (vahel ealt muidugi veel noorevõitu), kes see-eest täpselt teavad, mida riigile ja rahvale vaja on ning mida mitte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar